SMNewsTL.com | Dili, 13 Agostu 2026 — Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba setór privadu iha Timor-Leste atu kontinua hasa’e kapasidade no dezenvolve atividade negósiu, hodi bele sai forsa importante ida iha dudu dezenvolvimentu ekonomia nasional no hamenus dependénsia ba Estadu.
PM Xanana hateten, maski Timor-Leste ukun-an ona tinan 24, ekonomia nasional sei depende maka’as ba Estadu. Tanba ne’e, Governu presiza buka mekanismu no oportunidade foun atu fasilita setór privadu, hodi bele dezenvolve negósiu iha Munisípiu 13.
“Setór privadu iha Timor-Leste foin maka hahú la’o. Governu tenke buka oinsá atu dudu setór privadu hodi bele loke dalan ba dezenvolvimentu ita-nia ekonomia,” dehan PM Xanana.
Iha enkontru ho reprezentante setór privadu, Xefi Governu subliña katak kompanhia sira la bele depende de’it ba projetu infraestrutura públika, maibé tenke buka oportunidade iha setor ekonomia seluk hodi diversifika atividade ekonomia no aumenta kontribuisaun setór privadu.
Nia mós husu Governu, setór privadu, sosiedade sivíl no organizasaun naun-governamentál atu servisu hamutuk, fasilita malu no buka solusaun ba obstákulu sira ne’ebé limita dezenvolvimentu negósiu iha Timor-Leste.
Digitalizasaun aprovizionamentu
PM Xanana fó mós atensaun ba prosesu aprovizionamentu públiku, liuliu nesesidade atu acelera digitalizasaun. Nia hateten katak sistema digital bele halo prosesu aprovizionamentu sai lalais, transparente no eficiente.
“Dijitalizasaun ba aprovizionamentu importante tebes. Ita presiza sistema ne’ebé fasilita prosesu no permite transferénsia informasaun ho di’ak, hodi ita bele buka no halo servisu ho efisiénsia,” dehan PM Xanana.
Xefi Governu konsidera digitalizasaun sai importante liután tanba Timor-Leste agora sai ona membru ASEAN no presiza akompaña mudansa teknolojia no padraun dezenvolvimentu iha mundu.
Nia mós husu atu hadi’a prosesu administrativu ne’ebé bele halo projetu públiku demora, inklui projetu sira ne’ebé hein vistu husi Tribunál Administrativu no Fiskál, hodi implementasaun projetu bele la’o tuir kalendáriu planeadu.
Folin kombustível no asfalte
PM Xanana husu Ministériu Obras Públikas (MOP) no Autoridade Dezenvolvimentu Nasional (ADN) atu monitoriza ho didi’ak impaktu aumentu folin kombustível no asfalte ba orsamentu projetu infraestrutura.
Nia hateten katak aumentu folin materiál no kombustível bele halo diferensa entre estimasaun folin iha inísiu ho folin durante implementasaun projetu.
“Folin kombustível agora sa’e. Folin asfalte mós sa’e. Tanba ne’e, MOP no ADN tenke haree no ajusta ho didi’ak,” dehan PM Xanana.
MOP: Projetu abandonadu 56
Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, hateten katak Governu kontinua hala’o diálogu ho setór privadu hodi rona diretamente problema no preokupasaun husi kompanhia sira.
Nia subliña katak setór privadu forte sei fó benefísiu ba ekonomia nasional, liuliu liuhusi kriasaun empregu, oportunidade servisu no sirkulasaun osan iha merkadu.
“Setór privadu hanesan pilar importante ida. Bainhira setór privadu forte, nia di’ak ba nasaun, tanba bele loke kampu servisu no aumenta sirkulasaun ekonomia,” dehan Samuel Marçal.
Ministru MOP mós informa katak iha atualmente projetu 56 ne’ebé abandona husi kompanhia sira. Governu sei halo avaliasaun ba kada kazu hodi identifika razaun ne’ebé halo kompanhia sira la kontinua projetu.
Ba kompanhia sira ne’ebé abandona projetu tanba problema sosial ka obstákulu ne’ebé bele rezolve, Governu sei buka solusaun. Maibé, ba kompanhia sira ne’ebé abandona servisu tanba falta vontade atu kumpre responsabilidade, Governu sei konsidera kansela kontratu.
“Konpanhia ne’ebé abandona servisu no la iha vontade atu kontinua, ita sei kansela. Naran kompanhia sira ne’e sei fó ba prosesu aprovizionamentu atu labele tuir tan projetu Governu nian,” dehan Samuel Marçal.
Medida ne’e, tuir Ministru MOP, la’ós aplika de’it iha Ministériu Obras Públikas, maibé Governu sei konsidera atu aplika mós iha ministériu no liña governu sira seluk, hodi garante kompanhia sira kumpre sira-nia responsabilidade kontratual.
MOP Prepara Sistema Digital no Laboratóriu Modernu
Samuel Marçal mós informa katak projetu sira ne’ebé planeadu husi MOP sei integra ba sistema digitalizasaun prosesu aprovizionamentu. Sistema ne’e sei ajuda moderniza jestaun projetu no halo prosesu sai transparente no eficiente.
Aleinde digitalizasaun, MOP fó atensaun ba dezenvolvimentu rekursu umanu no kapasidade téknika, inklui dezenvolvimentu laboratóriu tékniku ho ekipamentu no teknolojia moderna.
Laboratóriu ne’e sei la’ós de’it uza ba servisu tradisionál, maibé sei uza makina no teknolojia foun hodi suporta prosesu tékniku, halo teste materiál no garante kualidade projetu infraestrutura.
Governu espera katak liuhusi enkontru regular ho setór privadu, problema no obstákulu sira bele identifika lalais, no solusaun bele buka hamutuk, hodi fortalece setór privadu no hamenus dependénsia ekonomia nasional ba Estadu.(SMnews)
Lee Mós:
MTK Sei Normaliza Aviaun Komersiál, Pasajeiru Tenki Hatudu Teste PCR Negativu