SMnewstl.com || Naning 01 Setembro 2026 media tour husi Asean kontinua visita China asean artificial inteligence iha naning enquanto durante vizita ne’e
Introdusaun ba Sentru Kooperasaun Aplicasaun Inteligénsia Artifisiál entre China no ASEAN

Iha 18 Setembru 2025, China no nasaun sira ASEAN hamutuk lansa Sentru Kooperasaun Aplicasaun Inteligénsia Artifisiál China–ASEAN, durante Enkontru Ministru China–ASEAN kona-ba Inteligénsia Artifisiál.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Sentru ne’e bazeia iha Guangxi, ne’ebé sai hanesan rejiaun estratéjika importante ba abertura no kooperasaun entre China no ASEAN.

Sentru ne’e sai hanesan ida hosi rezultadu importante sira iha kooperasaun prátika entre China no ASEAN iha área Inteligénsia Artifisiál (AI). Sentru ne’e mos sai hanesan plataforma kooperasaun ba parte rua atu hamutuk promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál ho apoiu hosi AI.

Sentru ne’e buka mos atu responde diak liután ba nesesidade nasaun ASEAN sira iha área transformasaun dijitál no transformasaun inteligente.

Lee Mós:
PM Xanana Konsidera 2024 Nudar Tinan Implementa Programa no Halao Dezenvolvimentu

Ha’u Funsaun Prinsipál

Atu responde ba nesesidade prátika kooperasaun AI entre China no ASEAN, sentru ne’e harii estrutura operasionál integradu ida ne’ebé bazeia ba “Funsaun Prinsipál Ha’at”, ne’ebé apoiadu hosi “Sistema Pilar Tolu.”

1. Fornese kapasidade komputasaun no infraestrutura bázika ba AI ne’ebé asesível no inkluzivu ba China no nasaun ASEAN sira, atu hamenus obstákulu iha utilizasaun no aplikasaun AI.
2. Fornese servisu open-source no promove dezenvolvimentu hamutuk komunidade AI no espasu dadus aberta.
3. Koopera ho nasaun ASEAN sira atu dezenvolve modelu AI ne’ebé adapta ba língua lokál sira.
4. Dezenvolve aplikasaun AI iha setór importante sira, inklui manufatura, agrikultura, saúde no edukasaun.

Aleinde ne’e, sentru ne’e mos buka atu hametin kooperasaun no konektividade industrial, liuhusi pozisiona empreza sira hanesan ponte ba empreza China atu tama merkadu ASEAN, no mos sai hanesan pontu entrada ba empreza lokál ASEAN atu tama merkadu China.

Lee Mós:
KOICA Apoiu US$13 Milianu ba Timor-Leste hodi Reforsa Programa Merenda Eskolar No Reflorestasaun

Sentru ne’e sei fornese servisu integradu, inklui koordenasaun polítika, apoiu finansiamentu no koneksaun entre empreza no merkadu, atu fasilita aplikasaun solusaun AI liuhusi fronteira nasaun sira.

Sentru ne’e mos fó atensaun ba dezenvolvimentu rekursu umanu, liuhusi formasaun ba profisionál sira, workshop tékniku no troka koñesimentu iha área peskiza. Ho ida-ne’e, kapasidade rejiaun nian iha aplikasaun no inovasaun AI bele kontinua aumenta.

Sistema Pilar Tolu

Atu suporta funsaun sira ne’e, sentru ne’e mos harii “Sistema Pilar Tolu”, atu garante operasaun ne’ebé sustentável no longu prazu.

Dahuluk, sistema infraestrutura, ne’ebé bazeia iha Nanning no estende ba nasaun ASEAN sira. Instalasaun prinsipál lokaliza iha Wuxiang New District, Nanning, ho área aproximadamente 19.000 metru kuadradu. Fasilidade ne’e integra funsaun servisu, ezibisaun no formasaun prátika.

Daruak, rede kooperasaun sub-sentru, ne’ebé kobre nasaun ASEAN sira. To’o agora, sub-sentru iha rai-liur estabelese ona iha Vietnam no Laos, ne’ebé sai hanesan pontu importante ba kooperasaun lokál no implementasaun projetu sira.

Lee Mós:
ENKONTRU EMOSIONAMENTE ENTRE KXG HO TMR

Datoluk, sistema plataforma funsionál trans-rejionál, ne’ebé liga plataforma oioin, hanesan China–ASEAN AI Computing Alliance no Open-Source Alliance, atu harii rede kooperasaun entre organizasaun no rejiaun sira.

Objetivu Estratéjiku

Liuhusi koordenasaun entre “Funsaun Prinsipál Ha’at” no “Sistema Pilar Tolu”, sentru ne’e aproveita pozisaun estratéjika Guangxi hanesan sentru integrasaun atu acelera implementasaun estrutura kooperasaun ne’ebé bazeia ba prinsipiu:

“Peskiza no Dezenvolvimentu (R&D) iha Beijing, Shanghai no Guangzhou; integrasaun iha Guangxi; no aplikasaun iha ASEAN.”

Inisiativa ne’e nia objetivu mak atu promove aplikasaun no fahe teknolojia AI ho maneira koordenadu entre China no nasaun ASEAN sira.

Ho nune’e, kooperasaun ne’ebé antes limita ba projetu ida-idak bele dezenvolve sai ekosistema kooperasaun ne’ebé estruturadu, sustentável no iha perspetiva longu prazu.remata (SMnews)