Smnewstl.com_Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão elojia ho kuadru ASEAN Plus Three (APT) ne’ebé hatudu beibeik nu’udár plataforma importante ida bá diálogu, harii konfiansa no kooperasaun prátika.

Primeiru-Ministru espressa sentidu apresiasaun ne’e iha intervensaun Simeira ASEAN Plus Tolu (APT) bá dala-28 iha Kuala Lumpur, Malázia
“Simeira ida-ne’e konvoka iha momentu krítiku ida bá ita-nia rejiaun. Ita navega hela paizajen ida ne’ebé forma hosi dezafiu sira ne’ebé kompleksu no interligadu. Kontra kontestu ida-ne’e, kuadru ASEAN Plus Three hatudu beibeik nu’udár plataforma importante ida bá diálogu, harii konfiansa, no kooperasaun prátika,” PM Xanana alojia.

Haree fila-fali bá Kooperasaun ASEAN Plus Three no Futuru, PM Xanana hateten, iha tinan kotuk, rejiaun ne’e re-afirma ninia kompromisu atu aprofunda kooperasaun entre ASEAN no parseiru Plus Three – Xina, Japaun, no Koreia-Súl.

Planu Servisu Kooperasaun APT 2023–2027 estabelese enkuadramentu ida ne’ebé maka’as ne’ebé maka entrega ona realizasaun signifikativu sira iha komérsiu, investimentu, no transformasaun dijitál.

Progresu ida-ne’e reflete rezolusaun koletiva atu avansa integrasaun ekonómika. Timor-Leste elojia inisiativa sira hanesan Rezerva Hare Emerjénsia ASEAN Plus Three ne’ebé krítiku atu garante seguransa ai-han rejionál.Iha esfera dijitál, Timor-Leste enkoraja espansaun kolaborasaun nian iha dezenvolvimentu abilidade sira, konetividade dadus nian, no inovasaun dijitál.

Transformasaun dijitál loke oportunidade foun bá kreximentu ekonómiku no apoiu bá komunidade vulnerável sira no tenke garante katak Estadu-membru hotu-hotu hetan benefísiu tomak hosi avansu sira-ne’e.
Timor-Leste simu ho laran-haksolok kooperasaun ne’ebé hametin hodi rezolve krime transnasionál, jestaun fronteira no siberseguransa.Kooperasaun iha edukasaun, saúde, mobilidade traballadór, turizmu, kultura, no envolvimentu foin-sa’e sira nian fó kbiit ba sosiedade sira atu hatán ba ezijénsia sira futuru nian.

Habelar interkámbiu ema-ba-ema no diálogu institusionál sira sei hamenus liután lakuna sira dezenvolvimentu nian.
Vizaun sira kona-bá Dezenvolvimentu Rejionál no Internasionál sira, Xefe Governu subliña katak, iha inserteza jeopolítika nia leet, presiza aprosimasaun konjunta sira bá kreximentu sustentável no estabilidade rejionál.
“Ami nia prioridade nasionál sira – diversifikasaun ekonómika, infraestrutura, empoderamentu ba foin-sa’e sira, no investimentu edukasionál – aliña ho aspirasaun sira rejiaun nian ba kreximentu ekuitativu. Ami komprometidu atu servisu ho parseiru sira hodi tane aas dame rejionál no hametin harii parseria inklui kooperasaun Súl-Súl,” Xanana Gusmão deklara.

Ikusliu Xanana Gusmão konvida atu mai hamutuk reforsa valór sira ASEAN nian kona-bá inkluzividade, reziliénsia, no dezenvolvimentu ekuitativu. Kolektivamente bele hato’o rezultadu konkretu sira ne’ebé hadi’a povu nia moris. Hamutuk, liu-hosi ASEAN Plus Three, hamriik nu’udár forsa motriz bá pás, estabilidade, no dezenvolvimentu sustentável iha Ázia Leste.
Partisipa iha Simeira ASEAN Plus Tolu bá dala-28 maka, kuadru sira APT, Prezidente ASEAN ho líder sira, parseiru sira no konvidadu espesiál sira. .(*Smnews)
Beta feature
Beta feature
Beta feature
Beta feature
Beta feature
Beta feature
Beta feature



Komentariu