Smnewstl.com | Singapura, 27 Abril 2026 — Governu Timor-Leste (TL) no Indonézia ofisialmente hahú ona negosiasaun ronda datoluk kona-bá delimitasaun fronteira marítima, ne’ebé agora tama ona fase konsidera krusiál ba futuru soberania no jestaun rekursu tasi nian.
Tuir komunidade imprensa ne’ebe Smnews asesu, enkontru importante ne’e realiza iha The Oriental Ballroom, Singapura, iha Segunda (27/04), ho partisipasaun delegasaun ofisiál husi nasaun rua.
Iha abertura, Xefe Negosiasaun Timor-Leste, Elizabeth Exposto, hateten katak progresu husi ronda dahuluk iha Dili no daruak iha Jogjakarta fó baze forte ba diskusaun atual.
Segundo nia, ronda datoluk ne’e sei halo ho “espíritu amizade no kooperasaun”, ho objetivu atu hetan solusaun ida ne’ebé justu, durável no tuir lei internasionál, liuliu Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi (UNCLOS).
Parte rua hatudu kompromisu atu rona no komprende malu nia pozisaun, no servisu hamutuk hodi hetan akordu ne’ebé bele garante estabilidade rejionál, dezenvolvimentu sustentável no jestaun responsável ba rekursu marítimu.
Timor-Leste mos manifesta konfiansa katak, ho ajenda ne’ebé struktura ona, diskusaun durante loron tolu ne’e sei lori rezultadu konkretu no aseitavel ba nasaun rua.
Relasaun entre Timor-Leste no Indonézia konsidera nu’udár modelu globál ba rekonsiliasaun no parseria konstrutivu, no negosiasaun ida-ne’e sai hanesan pasu estratéjiku atu kompleta delimitasaun fronteira marítima permanente.
Importánsia fronteira marítima ba Timor-Leste la’ós deit kona-ba soberania, maibé mós ba kontrolu no aproveitamentu rekursu tasi no tasi-okos hanesan enerjia no peskas.
Klaridade jurídika sei fó oportunidade ba investimentu, planeamentu ekonómiku no fortalesimentu Fundu Petrolíferu ba gerasaun sira tuir mai.
Depois susesu iha tratadu fronteira marítima ho Austrália iha 2018, agora Timor-Leste fó atensaun máximu ba negosiasaun ho Indonézia, ne’ebé seidauk iha akordu final kona-bá fronteira marítima entre nasaun rua.
Atualmente, iha área estratéjiku balun ne’ebé sei presiza rezolve, inklui parte kosta Súl iha Tasi Timor (oeste no leste), zona espesiál iha enklave Oe-Cusse, no seksaun tasi sira husi Batugade to’o Ataúro no liu husi Estreitu Wetar to’o Illa Jaco.
Negosiasaun ne’e konsidera hanesan pasu ikus ida ba Timor-Leste atu afirma nia soberania kompleta nu’udár Estadu independente, no kontinua luta naruk povu nian ba autodeterminasaun no independénsia. (/SMnews)








Komentariu