Smnewstl.com – (Laos) Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, kontinua partisipa iha reuniaun Ministru Negósius Estranjeirus (MNE) ASEAN ba dala-57 ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Laos, iha Vientiane Repúblika Demokrátika Popular Laos.

Partisipasaun Timor-Leste nian iha enkontru MNE ASEAN ba dala-57 iha Repúblika Demokrátika Populár Laos ne’e, ho estatutu hanesan observador, hodi diskute assuntu kona-ba konektividade entre estadu-membru ASEAN sira, no mós hato’o apresiasaun ba papel Laos nian durante tinan ida, hanesan Prezidénsia ASEAN ne’ebé la’o ho di’ak tebes.

Ministru Bendito Freitas hateten, iha enkontru ne’e, MNE ASEAN sira deklara fó apoiu total ba Timor-Leste nia adezaun ba organizasaun rejionál Association of Southeast Asia Nation (ASEAN).

“Ohin reunian Ministru Negósius Estranjeirus ne’e, kuaze Ministru Negósius Estranjeirus ASEAN nian hotu-hotu fó apoiu másimu, liu-liu Malázia, Singapura, Indonézia, até MNE Malázia nian dehan, nusa mak tenki tau to’o 84 instrumentu legais para Timor-Leste kumpre mak foin tama ASEAN, fó de’it 25% sira kompleta bele tama ona, Ministru ko’alia hanesan ne’e katak, iha Prezidénsia mai ne’e bele iha tan possibilidade bá ita hotu,” hatete Ministru Bendito.

Xefe Diplomasia ne’e hatutan, iha reuniaun ASEAN Ministerial Meetings ne’e mós, Ministru Negósius Estranjeirus Singapura, Vivian Balakrishnan, aprezenta ba estadu-membru sira kona-ba Timor-Leste nia GDP ne’ebé ba futuru sei sai vantajen boot ba ASEAN.

“Singapura mós halo análize kona-ba ita-nia GDP katak, Timor-Leste bá oin sei sai vantajen boot bá ASEAN, depois sesaun tuir mai retiru MNE ASEAN nian, ne’ebé ko’alia kona-ba assuntu rejionál nian, no assuntus ne’ebé sai hanesan dezafius globais liu-liu situasaun Myanmar, situasaun mar do sul da China, situasaun funu Rúsia no Ukránia, situasaun Israel ho Palestina,” Ministru Bendito dehan tan.

Kona-ba situasaun global no kestaun Myanmar nian, Ministru Negósius Estranjeirus ASEAN sira hato’o opiniaun kona-ba importánsia ASEAN nian mak sentralidade no unidade entre nasaun membru ASEAN sira, nune’e labele sai hanesan tentadu ida hodi fahe organizasaun ne’e.

Alende ne’e, parseiru diálogu sira mós fó apoiu total ba Timor-Leste atu sai membru plenu ba organizasaun rejional ne’e, maibé, husu atu kumpre nafatin roteiru ne’ebé ASEAN sira fó.

“Ita Timor-Leste agora tenki prienxe kritérius roteiru sira-ne’e. Ne’ebé ita kumpre dadauk gradualmente roteiru ne’e, agora ita-nia preparasaun ho parseiru sira diálogu bá ASEAN ne’e sira husi, dezafius saida mak Timor-Leste presiza, entaun ita haree liu ba Assuntu infrastrutura,” dehan tan. (*/Smnews)