Geral, Politika

TL – Thailandia Diskute Haforsa Koperasaun Bilateral

TL – Thailandia Diskute Haforsa Koperasaun Bilateral

Smnewstl.com – (Thailandia) – Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun,  Bendito dos Santos Freitas, hala’o vizita ofisial dahuluk ba Reinu Thailadia hahú husi 20 -21 junho 2024, bazeia ba konvite ofisial husi Ministru Negósius Estranjeirus (MNE) Reinu Thailandia, Maris Sangiamponsa.

Durante vizita, Ministru Bendito Freitas, realiza enkontru bilateral ho nia omólogu husi Governo Reinu Thailandia, Maris Sangiamponsa ne’ebé diskuti kona-ba kooperasaun bilateral iha área saúde, kooperasaun ekonómika, agrukultura, edukasaun no apoiu Reinu Thailandia nian ba Timor–Leste nia adezaun ba ASEAN.

Sorumutu ne’e, akompañadu husi Embaixadór Timor-Leste ba Thailandia, Juvêncio de Jesus Martins, Diretora-Jerál ba Assuntu ASEAN, Elisa da Silva no Diretor Nasional ba Sudeste Aziátiku, Vânio Ximenes.

“Enkontru ne’ebé hala’o ho Ministru Negósius Estranjeirus husi Reinu Thailandia nian ne’e, ita aborda áreas kooperasaun prinsipais bilateral entre Timor-Leste ho Thailandia. Iha mós área seluk ne’ebé permanese nafatin hanesan kooperasaun bilateral entre paíz rua ne’e iha área dezenvolvimentu edukasaun, saúde, dezenvolvimentu ka kapasitasaun rekursu umanus,” hatete Ministru Bendito.

Ministru Bendito lori Governu Timor-Leste nia naran, agradese ba Governu Reinu Thailandia nia apoiu kooperasaun ne’ebé fó ona ba Timor-Leste, hahú husi destaka forsa manutensaun da páz iha tinan 1999 to’o 2000 ne’ebé lidera husi Jeneral, Boonsran Niumppradit, hodi hatan ba krizi umanitária no seuransa iha periódu difisíl nia laran.

Nune’e mós apoiu projetu espesiál ida husi Prinseza Thailandia nian ba setór edukasaun hahú iha 2015, liu-liu hodi fó rekuiñesimentu medalla ba professores ezemplar iha Timor-Leste.

Entretantu, iha loron 24 to’o 28 mós, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito Freitas ho delegasaun, sei kontinua hala’o vizita ofisial ba nasaun Malázia no Sinapura, hodi responde ba konvite ofisiál nia omólogu husi nasaun rua ne’e.

Assuntu ne’ebé sei diskute iha vizita ba Malázia no Singapura maka konitnua reforsa iha kooperasaun ekonómika, kooperasaun bilateral, kooperasaun multilateral no planu sira ba futuru sei diskute iha áreas refere liu-liu ba kapasitasaun rekursu umanus, área edukasaun, saúde, infraestruturas inklui konektividade. (*/Smnews)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: