Edukasaun, Geral

Tl-Eiti Sosializa Relatoriu Tinan 2020 Iha Manufahi

Tl-Eiti Sosializa Relatoriu Tinan 2020 Iha Manufahi

Smnewstl.com-Manufahi, 05 Outubru 2023-Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais, liu-hosi Sekretariadu Extrative Industry Transparancy Iniciative Timor-Leste TL-EITI iha Kinta-Feira ne’e, sosializa relatóriu EITI ba tinan fiskál 2020, ba komunidade Munisipiu Manufahi.

Publikasaun relatoriu 2020 ne’ebé produz husi Administradór Independente Ernst & Young Audit & Associados – SROC, SA. bazeia pratika internasional husi Extrative Industry Transparancy Iniciative EITI ne’ebé engloba nasaun 57, inklui Timor-Leste opta, hodi promove transparánsia no akuntabilidade.

Inisativa ne’ebé konta ho parseria husi Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais, Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL Sigla iha Portuguéz), Ministériu Finansa no Sosiedade Sivíl ho intensaun atu ajuda sidadaun hotu, hodi kompriende  atividade rekursus naturais, mekanizmu transparánsia, impostu no seluk tan.

Husi relatóriu ne’e nota katak, liu porsentu 90  husi finansiamentu ba mákina estadu mai hosi Fundu Petrolíferu, maibé presiza nafatin haforsa intervensaun ba área edukasaun, be-mos, agrikultura, infraestruturas no seluk tan, hodi hadi’a kualidade moris sidadaun nain.

“Maske governu sempre troka, komitmentu ba transparánsia no akuntabilidade iha seitor petróleu, gas minerais sai hanesan interesse nasional, hodi evita ka reduz konflitu no ki’ak,hodi fo benefísiu maximu ba povu liu hosi investe maka’as iha rai laran. Petroleu no minerais la’os renovavel, tanba ne’e estadu presiza jere no investe hodi di’ak hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku sustentável,” Tenik Koordenadora TL-EITI Emília dos Santos de Jesus.

Diretór Jestaun Merkadu ne’ebé reprezenta administrador Munisípiu Manufahi, Leandro Tilman destaka importánsia husi eventu sosializasaun ne’e, ba sidadaun sira, hodi hatene jestaun husi rekurus naturais.

“Rekursu naturais mak sustenta ita nia estadu, kada tinan ita hetan reseitas, estadu jere. Ho oportunidade ida ne’e, importante tebes, liu-liu reseita husi fundu petróleu, gasta ba saída de’it, dezenvolvimentu ka saída de’it, sosiedade liu-liu joven sira tenke hatene” Tenik Leandro Tilman.

Diretór Jerál Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Frederico dos Santos Maia, ne’ebé reprezenta Ministru Francisco da Costa Monteiro defende katak, Timor-Leste sai hanesan exemplar iha jestaun reseita petrolífera no entidade ne’ebé envolve iha explorasaun tenke nakloke ba públiku.

“Atu promove transparansia no akuntabilidade iha nasaun ne’ebé mak riku ho minarai no gas natural mak kompaña operador sira ho governu, iha obrigasaun atu fo hatene no deklara ba publiku, kona-ba rendimento ne’ebé mak hetan husi seitór ida ne’e no sai hanesan fundamentu ida ba adezasaun ba EITI” Tenik Frederico Maia.

Kona-ba prioridade Governu Konstitusionál da-sai, Diretór Jerál  ne’e hateten, exekutivu kontinua fo importansia ba investimentu iha seitór petróleo no minerais, hodi dudu ekonomia nasionál.

“Programa prioridade governu nian, sei la’o tuir nafatin PEDN 2011 – 2030 nian, hanesan dezenvolvimentu Greater Sunrise, Projektu Tasi-Mane, Kadoras mai Timor-Leste, hodi estimula dezenvolvimentu ekonómiku, kriasaun empregu, loke dalan ba investimentu no oferese fonte seguru ba nasaun nia reseita” Konklui Diretór Jerál Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais.

Sosializasaun konta ho partisipasaun husi estudante Institutu Politékniku Betanu – IPB, estudante eskola sekundária existente iha Manu-Fahi, veteranus, partidus polítiku entidade sívil no militar iha Manu-Fahi hamutuk 150. (smnews)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: