Edukasaun, Geral

Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu Jerál No Ensinu Sekundáriu Tékniku Vokasionál Observa Diretamente Fatin Impresaun Ministériu Edukasaun Comoro

Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu Jerál No Ensinu Sekundáriu Tékniku Vokasionál Observa Diretamente Fatin Impresaun Ministériu Edukasaun Comoro

Smnewstl.com-Dili, 26-09-2023 Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu Jerál no Ensinu Sekundáriu Tékniku Vokasionál Sr. Domingos Lopes Lemos hala’o observasaun direta ba sentru impresaun Ministériu Edukasaun, Comoro.

Iha vizita ida-ne’e, Exelénsia Sekretáriu Estadu ESJESTV Sr. Domingos Lopes Lemos, observa diretamente prosesu no lala’ok tomak ne’ebé parte imprensaun halo hela, hanesan mákina impresaun, kaderneta, livru ne’ebé ekipa prodús.

“Normalmente imprensaun Comoro laiha problema, tanba buat hotu-hotu funsiona ho di’ak, maibé presiza kapasita di’ak liután, atu nune’e nia funsionamentu ba futuru di’ak liu. Presiza tau orsamentu ba mákina sira, nune’e iha futuru bele di’ak liután”, dehan Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu Jerál no Ensinu Sekúndáriu Tékniku Vokasionál Sr. Domingos Lopes Lemos.

Governante ne’e haktuir tan katak, iha tinan hirak liu ba impresaun falla iha kaderneta no labele halo distribuisaun ba eskola sira, tanba aprovizionamentu nia prosesu ba surat-tahan ne’e tarde uituan, agora dadaun sentru impresaun imprimi dadauk ona kaderneta balun, hein diresaun eskola nian halo pedidu mai pakote nune’e distribuisaun bele halo ona .

“Pontus ezame nasionál tinan 2023 ne’e la imprimi iha fatin ida-ne’e, ninia problema ne’e iha aprovizionamentu liuliu ba iha surat-tahan ne’ebé tarde, tanba ida-ne’e labele prodús no labele impirime, Ministériu Edukasaun espera tinan oin imprime nafatin iha fatin sentru impresaun ida ne’e.

Iha fatin hanesan, Diretór Gabinete Nasionál impresaun Comoro Helder Apariçio Guterres reforsa, ohin Sekretariu Estadu ESGETV mai haree serbisu ne’ebé parte impresaun halo, ita informa mós ba Sekretariu Estadu prosesu impresaun kaderneta tinan ida-ne’e.

“Foin dadauk pedidu ne’ebé mak impresaun hetan iha ensinu báziku, 3⁰ siklu ami seidauk prodús tanba problema ba surat-tahan, maibé ami halo impresaun ba 1⁰ siklu no 2⁰ siklu ami halo produsaun 14 mil, ne’ebé balun halo ona distribuisaun”, nia realsa.

Diretór ne’e deklara, produsaun kaderneta ba estudante Ensinu Sekundáriu to’o ona 90 mil, maibé ekipa impresaun sei responde uluk 75 mil ne’ebé iha ona prosesu distribuisaun, no agora dadaun balun sei iha impresaun hela 30 mil, maibé planu atu halo pakote hodi halo distribuisaun ba eskola sira.
“Pedidu ne’ebé husi parte kurríkulu haruka mai parte impresaun nian ne’e, atu halo empakotamentu de’it la’ós halo distribuisaun”.

Diretór Gabinete impresaun ne’e afirma, Iha tinan haat (4) liubá, halo impresaun pontus ezame nasionál iha ne’e la’o ho di’ak no susesu iha tinan 2021, 2022 mós halo impresaun iha ne’e, tinan ida ne’e la halo impresaun iha ne’e tanba impresaun problema ba materiál ninian.

“Agora dadaun parte dijitál ami kontinua halo impresaun ba dokumentus, iha planu futuru atu halo impresaun ba pontus ezame nasionál iha ne’e”(Smnews)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: