Justica

PM Taur Fó Konfiansa Tomak Bá Komisaun Terras Atu Rezolve Disputa Rai Iha TL

PM Taur Fó Konfiansa Tomak Bá Komisaun Terras Atu Rezolve Disputa Rai Iha TL

Smnewstl.com 19-11-2021 (Dili) – Primeiru-Ministru (PM), Taur Matan Ruak deklara, órgaun soberania ha’at sei fó apoiu tomak bá komisaun terras atu halo servisu, liu-liu rejista parselas rai no mós rezolve disputas rai ne’ebé durante ne’e akontese.

Xefe Governu hato’o kestaun ne’e, hafoin fó tomada de posse bá Prezidente Komisaun Terras ho membrus na’in 11, iha Palásiu Governu, Dili, Sesta-feira ne’e.

PM Taur hateten, rai iha potensialidade boot atu kria konflitu iha situasuan páz no aparente nia laran.

“Ohin ha’u rona númeru sira-ne’ebé sai hanesan disputa nian, la’ós oituan, rai iha fator ida potensialidade bá konflitu, ohin nia iha situasuan ida páz aparente, maibé nia hanesan bomba, piór liu kuandu iha dezenvolvimentu iha ukun-an la’o aumenta, rai nia folin makas. Maibé, imi iha apoiu ami hotu nian, tantu iha ezekutivu, Parlamentu Nasionál, Prezidente (Repúblika), setór justisa,” dehan PM Taur.

Xefe Governu konsdera, servisu Komisaun Terras nian todan tebes, tanba oras ne’e dadauk, folin rai kada métru kuadradu sa’e ona bá dólar $ 150, nune’e iha probabilidade kontribui bá númeru rai sei aas liután iha Timor.

Maski nune’e, Taur Matan Ruak subliña, mehi estadu nian maka liu husi jestaun propriedade ne’e, bele kontribui bá hamenus konflitu rai, no reforsa koezaun sosiál, tan ne’e sai fator importante ida bá dezenvolvimentu nasionál.

Nune’e, Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa hatutan, lei lei n°.13/2017, lei terras no prioridades iha artigu 55 no 56 mak fó mandatu bá governu atu kria Komisaun Terras no Propriedades ho nia papel mak atu buka, rona no halo desernimentu hodi rezolve problema rai tuir mekanízmu konsiliasaun nian.

“Memória institusionál oitavu governu konstitusionál nian, bá implemetasaun lei n°.13/2017, lei terras no prioridades. Tuir artigu 55 no 56, lei fó mandatu atu Governu kria Komisaun Terras no Propriedades. Komisaun Terras no Propriedades nia knaar atu buka, rona halo desernimentu ho imparsialidade ho neutralidade tuir mekanízmu konsiliasaun ninian, atu rezolve disputas rai iha ita-nia nasaun,” dehan Ministru Justisa, Manuel Cárceres.

Manuel Cárceres husu Prezidente no Komisáriu sira iha Komisaun Terras no Propriedades, atu servisu ho profisionál, imparsialidade no neutralidade, no tau aas liu interese nasionál duké interese grupu.

Tanba tuir Manuel Cárceres, fatin refere iha tentasaun barak ne’ebé bele provoka no hamosu problema iha komisaun laran, tanba ne’e mak hanaran lahan basa ne’ebé bele akontese.

Nune’e Prezidente Komisaun Terras no Propriedades, Pascoal da Costa Soares hateten, Komisaun Terras no Propriedades foun, tan ne’e, servisu primeiru sira sei halo maka, sei diskuti no aprova uluk rejimentu internu Komisaun Terras no Propriedades nian, tanba rejimentu hanesan matadalan hodi orientasaun servisu Komisáriu sira-nian atu rezolve kazu disputa rai sira.

“Komisaun ida-ne’e foun, foin primeira ves mak kria komisaun ida-ne’e, primeiru ami-nia servisu todan tebes, ami sei hahú ho ami-nia rejimentu internu, tanba rejimentu internu hanesan matadalan ida-ne’ebé atu guia ami hodi hala’o ami-nia servisu, oinsá atu bele estabelese painél arbritrajen, oinsá atu distribui kazu sira bá Komisáriu sira, atu nune’e bel rezolve ona kazu disputa sira-ne’e,” dehan Prezidente Komisaun Terras no Propriedades, Pascoal da Costa Soares.

Entretantu, membru Komisaun Terras no Propriedades hamutuk na’in 11, maibé iha serimónia tomada de posse ne’e, na’in ida la marka prezensa.

Estrutura sira mak hanesan, Pascoal da Costa Soares nu’udar Prezidente, Romão Guterres hamutuk ho nia membru na’in 8 no suplente na’in 2.

Entretantu, Ministériu Justisa kria Komisaun Terras no Propriedades ne’e ho nia kompeténsia nu’udar organizasaun ne’ebé lei konfia atu rezolve kazu haksesuk malu kona-ba bens imóvel, inklui halo apresiasaun bá kazu disputa sira iha ámbitu prosesu bá rekuiñesimentu no atribuisaun direitu bá titulariedade rai nian.

Natureza Komisaun refere hanesan karakterístika prinsipál Komisaun nian atu hala’o servisu ho independénsia no responsabilidade, bainhira servisu la’o, labele husu instrusaun husi governu ou kualkér entidade públiku ga privada ida.(ant)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: