Geral, Politika

MNEK Timor-Leste no Portugal Diskute Kooperasaun Bilateral Entre Paíz Rua

MNEK Timor-Leste no Portugal Diskute Kooperasaun Bilateral Entre Paíz Rua

Smnewstl.com (Portugal) – Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas, hala’o enkontru bilateral dahuluk ho nia omólogu Ministru Estadu no Negósius Estranjeirus Portugal foun, Paulo Rangel, hodi diskute kona-ba kooperasaun bilateral no ekonómika entre paíz rua.

Enkontru ne’ebé hala’o iha Palásiu Nesessidades Lisboa Portugal ne’e, Ministru Bendito Freitas, agradese ba Governu Português ne’ebé konvida ona Prezidente Repúblika Timor-Leste, José Ramos-Horta ho delegasaun hodi partisipa iha komemorasaun tinan 50 Revolusaun Kravus (25 Abríl 1974 – 25 Abríl 2024). Ministru Bendito mós kongratula Minstru Paulo Rangel ba kargu nu’udar Estadu no Negósius Estranjeirus Portual, ne’ebé simu posse iha loron 2 Abríl foin lalais ne’e.

Sorumutu bilateral ne’e, ko’alia liu kona-ba reforsu kooperasaun bilateral entre nasaun rua liu-liu kona-ba renovasaun ba Planu Estratéjika Kooperasaun (PEK) ba tinan 5 nian 2023-2028 ho Portugal iha setór justisa, edukasaun no língua portuguêsa no mós administrasaun estatal.

“Setór justisa importante tebes, tanba ita-nia Prezidénsia Repúblika, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, haree hela importánsia atu revizaun ba servisus ida-ne’e, tanba ida-ne’e mak halo kordenasaun ida atu bele majistradus husi Ministériu Públiku sira bele ba apoiu ita-nia servisu iha Timor. Kona-ba edukasaun importante teb-tebes kooperasaun Timor-Leste ho Portugal, liu-liu ba professores sira-ne’ebé fó apoiu tomak ba reforsu ita-nia edukasaun, liu-liu liuhusi CAFÉ,” hatete Ministru Bendito.

Assuntus seluk mak kontinua fó segimentu ba kooperasaun iha área Administrasaun Estatal, iha pontu prioritáriu sira hanesan renovasaun ba akórdu ho munisípius nasionais sira iha Lisboa, dijitalizasaun ba sistema balkaun únikui inklui kódigu eleitorál.

Governante ne’e haktuir, Governu Português rekoñese Timor-Leste tama ona iha Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), no iha hela prosesu preparasaun ba adezaun ba ASEAN, tanba ne’e, importante tebes ba ba relasaun no kooperasaul bilateral entre Timor-Leste nasaun membru CPLP iha ámbitu fasilitasaun ba investimentu sira.

“Ho Timor-Leste nia pozisaun ka lokalizasaun estratéjika iha Ázia paízes sira hanesan CPLP bele liu husi ita hanesan portaun ida atu bele kopera iha áreas ne’ebé importante teb-tebes. Hanesan Brazil, Angola ho Estadu ne’ebé ekonómikamente forte sira iha relasaun bilateral ho paízes, maibé la taka possibilidades kuandu Timor-Leste nu’udar irmaun CPLP nia adezaun ba ASEAN sei fasilita di’ak liután sira-ne’e,” katak Xefe Diplomata ne’e.

Iha sorumutu ne’e mós, parte rua ko’alia kona-ba nesessidades no apoiu husi Governu Português nian ba difikuldade ne’ebé embaixada Timor nian iha Portugal hasoru, tanba volusaun servisu diplomátika sira-nian boot, maibé, espasu la sufiente ba diplomata no adidu sira hodi halo servisu. (*/Smnews)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: