Smnewstl.com (São Tomé e Príncipe) –

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, akompañadu husi Reprezentante Permanente Timor-Leste ba CPLP, Embaxadora Laura Abrantes, partisipa iha reuniaun ordinaria Konsellu Ministru Comunidades dos Paises da Língua Portuguesa (CPLP) ba dala XXIX iha São Tomé e Príncipe.

Reuniaun Konsellu Ministru ne’e lidera husi Ministru Negósius Estranjeirus Kooperasaun no Komunidade São Tomé e Príncipe, Gareth Guadalupe, ne’ebé hanesan Prezidente internu Konsellu Ministru CPLP ho mós Sekretáriu Ezekutivu CPLP, Zacarias Albano da Costa, no partisipa husi Ministru Negósius Estranjeirus husi nasaun membru CPLP sira.

Sorumutu ordinaria Konsellu Ministru CPLP ne’e rasik ho tema sentral mak “Impaktu Mobilidade Juvenil iha Espasu CPLP ba Fortalesimentu Ekonomia Sustentável”, atu foku ba apoiu programas ne’ebé estadu-membru CPLP dirije atu fasilita no apoiu joven sira iha país membru CPLP nian, atu bele partisipa ativu liután iha vida sustentabilidade ekonómika.

Durante enkontru, Ministru Bendito Freitas hateten, Ministru Negósius Estranjeirus husi nasaun membru CPLP sira aprezenta planu no preokupasaun kona-ba dezafius ne’ebé hasoru, no mós preparasaun ba interkámbiu professional no interkámbiu téknika atu bele fahe esperiénsia ba malu entre estadu-membru CPLP sira.

“Husi ita-nia parte Timor-Leste nian maka, ita espressa teb-tebes apoiu ba programa hotu-hotu ho kooperasaun ho estadus-membrus liu-liu ba kapasitasaun ba rekursu umanus, ita mós ko’alia kona-ba Timor-Leste nia planu asaun ba juventude nian, polítika nasional ba empregu nian. Ida-ne’e importante teb-tebes, tanba ita paízes CPLP disperses iha 4 kontinentes, ho nune’e mak kada estadu membru iha ninia karaterístika espesifisidade, ho nune’e presiza te-tebes formasaun, kapasitasaun orientada atu bele hasa’e kbiit joven sira-nian atu bele sai kompetitivu liután tan iha merkadu traballu,” hatete Ministru Bendito.

Bendito Freitas fó lembra katak, antes ne’e, fundamentu CPLP nian mak halo promosaun makas ba língua portugueza, maibé, liu husi simeira Xefe Estadu no Xefe Governu no reuniaun Konsellu Ministru ordinaria iha Angola, deside adota ba ekonomia emprezariál ne’ebé sai hanesan forsa ida hodi motiva liután partisipasaun CPLP nian iha mundu.

“Nune’e mós Timor-Leste nia vizaun iha enkontru ida-ne’e, apela mós ba paízes membrus CPLP sira, atu bele maximiza rekursu marinus nu’udar elementu ida ba sustentabilidade ekonómika global, atu bele fó mós apoiu ba ita-nia joven sira, atu sira bele aprende, liu-liu partisipa, tanba kuaze paízes sira CPLP ne’e karaterizadu husi tasi,” haktuir Ministru Bendito.

Governante ne’e hatutan, estadu-membru CPLP sira mós preokupa ho situasaun global funu entre Rússia ho Ukránia, Izrael no Palestina inklui konflitu armada ne’ebé dadauk ne’e akontese iha Myanmar.

“Ita husi membru CPLP sira-ne’e, deklara preokupasaun ho situasaun funu sira-ne’ebé iha entre Ukránia ho Rússia, situasaun iha Faixa Gaza ho Izrael. Estadus-membrus sira preokupa hela ho ida-ne’e, husu teb-tebes atu bele iha solusaun pasífiku, atu bele hetan dalan ba implementasaun ba 5 pontus konsensus husi ASEAN nian,” tenik nia.

Alende ne’e, iha reuniaun Konsellu Ministru ne’e mós aprova rezolusaun ida-ne’ebé asina husi Ministru Negósius Estranjeirus CPLP sira hodi saúda nasaun São Tomé e Príncipe ba sira-nia Prezidénsia durante tinan rua 2023-2025, mno mós iha tempu hanesan hatudu espresaun husi nasaun membru CPLP nian ba situasaun polítika global ne’ebé iha.

Nune’e mós, iha abertura ba reuniaun Konsellu Ministru CPLP ne’e, Sekretáriu Ezekutivu CPLP, Zacarias Albano da Costa destaka kona-ba atividades servisu ne’ebé implementa ona, no halo balansu interkalar ba vizaun estratéjika foun, inklui perspetiva no dezafius ne’ebé CPLP sei hasoru no seluk tan.

“Ha’u fó-sai ba Konsellu Ministrus atividades sira-ne’ebé hala’o tiha ona, halo balansu interkalar ba nova vizaun estratéjika, haree desde 2016 to’o ohin, naturalmente haree to’o rohan iha 2026 perspetivas ba futuru, dezafius ne’ebé iha, CPLP sei enfrenta, bainhira ita hahú fali vizaun estratéjika foun ba CPLP apartir de 2026,” katak nia.

Ezekutivu ne’e akresenta, substánsia husi reuniaun Konsellu Ministru ne’e mak halo reflexaun no apresiasaun ba setór importante sira hanesan, ambiente, ekonomia, edukasaun, saúde, no rekuiñese katak, importánsia asinatura karta prinsípius no direitus iha ambiente dijitais hanesan passu importante ida ba CPLP, bainhira hotu-hotu tenki servisu hamutuk hodi haree ba nesessidade atu halo transformasaun dijitál iha CPLP nian laran.

“Signifika katak, oinsá mak ita bele garante mós privasidade, protesaun dadus maibé, liu-liu fó direitu ba ema hotu-hotu hodi bele uza internet, uza meius dijitais hodi bele hala’o dezenvolvimentu iha estadus-membrus CPLP,” tenik Zacarias.

Pontu importante seluk, eis Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Timor-Leste ne’e afirma, iha nível kriasaun rede iha akordu kona-ba biodiversidade, kriasaun redes ba eskola saúde, no mós nesessidades sira seluk atu bele tur hamutuk haree ba áreas kooperasaun ne’ebé la’o ladun di’ak no seluk tan.

Alende ne’e, iha sorumtuk Konsellu Ministru ne’e mós, rona aprezentasaun ida husi Sekretáriu Ezekutivu CPLP kona-ba relatóriu Sekretáriu Ezekutivu nian inklui mós Diretór Ezekutivu Institutu Internasionál Língua Portugueza (IILP) nian, tanba Konsellu Ministru mak hanesan órgaun ida-ne’ebé atu halo aprovasaun ba relatóriu husi instituisaun rua refere.

Zacarias dehan, iha ona kandidatu ba Sekretáriu Ezekutivu CPLP ne’ebé indika ona husi Angola, tanba ne’e, naran refere sei estadus membrus sira sei aprezenta iha simeira Xefe Estadu no Xefe Governu ne’ebé sei hala’o iha tinan 2025 iha Guiné Bissau. (*/Smnews)