Dezenvolvimento no Infrasturtura, Ekonomia, Politika

Dezenvolvimentu Infrasturtura Tasi Mane Hahu Lori Naroman, PM Taur Lansa Ona Perfurasaun Mina Iha Rai Maran

Dezenvolvimentu Infrasturtura Tasi Mane Hahu Lori Naroman, PM Taur Lansa Ona Perfurasaun Mina Iha Rai Maran

smnewstl.com 27-10-2021 (Covalima) –Dezenvolvimentu infrasturtura ne’ebe inisia husi governasaun Kay Rala Xanana Gusmao hanesan Aeroporto, Estrada Jalan Tol no seluk tan hahu iha tasi mane hahu lori ona naroman ba povu Timor Leste espesialmente Covalima oan.

Antes ne’e wainhira hahu inisia projeitu jalan tol, estrada no Aeroporto hetan kritika husi parte balun li-liu Aeroporto ne’ebe dehan katak laiha estudo viabilidade ruma, maibe buat hirak ne’e hotu konsiderado hanesan dejafiu ida hodi bele lao oin.

Loron 27 fulan-outubru tinan 2021, sai hanesan loron importante no historiku ba povu Timor Leste ho lansamentu ofisiál husi Primeiro Ministro, Taur Matan Ruak ba perfurasaun mina matan Fetok Maus, Suai Vila, ne’ebé mak kaer hosi Kompãnia petrolífera Timor Recources, parseria ho Kompãnia Mina Estatal Timor Leste, Timor GAP no hetan fiskalizasaun hosi Autoridade Nasionál Petróleu no Minerais -ANPM husi .

Perfurasaun istóriku ida ne’e nu’udar orgullu no susesu boot ida ba Estadu Timor-Leste iha era ukun rasik a’an, tanba foin ba dahuluk hala’o perfurasaun iha rai-maran dezde restaurasaun independénsia 20 Maiu 2002.

Mina Matan Fetok Maus sei fura to rai okos metru 1040, no tuir predisaun sei bele produz mina baril millaun 39.

Manager Country Timor Resource, Filomeno Andrade konsidera, Timor Leste marka tan istoria importante hodi halo perfurasaun mina iha rai maran.

Filomeno promete, sei kaer metin kompremisio ho governo liu husi ANPM hodi halao servisu hamutuk ho parseiro Timor Gap maske antes ne’e infrenta dejafiu.

Iha intervensaun, Primeiro Ministro Taur Matan Ruak afirma, projetu perfurasaun posu mina rua ne’e sai nu’udar fontes alternativa bá reseitas ekonomia Timor-Leste nian hodi halo dezenvolvimentu.

“Projetu ida ita agora halo ne’e jatamente fó kbiit bá ita para ké ita iha alternativas no kontinua iha rendimentu bá ita dezenvole ita-nia nasaun, tanba ita-nia nasaun hanesan mós ita-nia oan sira, ki’ik-oan nia nesessidade seidauk barak, mais kuandu boot hakarak,” dehan PM Taur, hafoin lansa perfurasaun mina, iha Aeroportu Internasionál Komandante Em Xefe das FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão.

Xefe Governu haktuir, durante ne’e reseitas Timor-Leste nian depende de’it bá mina husi kampu Bayu Undan hodi diversifika ekonomia, tanba laiha tan fontes seluk.

Nia hatutan, indústria petrolíferu iha mós rísku ambiental, rísku bá ema-nia vida no mós bele fó impaktu bá kredibilidade nasaun nian.

“Ohin loron ita ko’alia ida kona-ba reseitas, iha tinan barak ita depende fundu petrolíferu no depende ita-nia posu Bayu Undan, ita-nia estratéjia di’ak mak ida-ne’ebé defende diversifikasaun fontes rendimentu. Indústria petrolíferu indústria ida involve rísku, rísku ema-nia vida iha riskus ambientais, la’ós de’it riskus bá ita no bá ambiente, mais poin rísku krebilidade nasaun nian iha mundu, entaun ita-nia apoiu importante loos,” esplika nia.

Maski nune’e, PM Taur afirma, nasaun labele bá oin, bainhira estabilidade no seguransa, reseitas ne’ebé atu finansia dezenvolvimentu nasaun nian.

Mina matan rua ne’e, ida iha lokaliza iha Feto Kmaus aldeia Tabako Klot Suku Debos Postu Administrativu Suai, ida seluk iha aldeia Sanfuk Suku Kamanasa Postu Administrativu Suai munisípiu Covalima.

Entretantu, partisipa iha serimónia lansamentu perfurasaun mina matan posu rua ne’e, Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, Ministru Petróleu Minerais, Vise-Ministru Administrasaun Estatal, Xefe Estadu Maiór Jenerál F-FDTL, Tenente Jenerál Lere Anan Timur, Vise Xefe Estadu Maiór Jenerál F-FDTL, Maijor Jenerál Falur Rate Laek, no mós Brigadeiru na’in tolu inklui Komodoro Pedro Klamar Fuik.

Veteranu, Komandu PNTL, autoridade lokál, konfisaun relijioza, juventude no entidade seluk tan.(ant)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: