Smnewstl.com — Intervensaun husi  Ministru,Administrasaun Estatál,Tomás do Rosario Cabral reprezenta  Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, iha okaziaun Reuniaun Ordinária Konsellu Ministru CPLP nian ba dala-30 no Konferénsia Xefe Estadu no Governu CPLP nian ba dala-15, ho tema:CPLP no Soberania Alimentar:Dalan ida ba Dezenvolvimento Sustentavel.

Ha’u hakarak partilla ho ita-boot sira emosaun ne’ebé ha’u sente bainhira fila hikas mai Bissau, sidade ne’ebé simu ha’u ba períodu espesiál ida ne’e hamutuk ho povu sira ne’ebé kontinua sai nu’udar memória iha hau nia hanoin.Ha’u-nia saudasaun espesiál ba Sra. Ilza Amado Vaz, Ministra Negósiu Estranjeiru, Kooperasaun, no Komunidade Repúblika São Tomé no Prínsipe, ba mandatu servisu durante tinan rua serbisu no esforsu sira ne’ebé mak hala’o ona hodi atinji objetivu sira ne’ebé define husi prezidénsia rotativa São Tomé Prínsipe. Juventude hanesan elementu sentrál iha dezenvolvimentu sustentável no guarda-na’in ba Komunidade nia futuru hodi hetan kondisaun di’ak liu ba afirmasaun sira-nia perspetiva profisionál no mos espasu ba sira-nia aspirasaun no mehi sira iha komuñaun komún iha CPLP.

Lori delegasaun Timor-Leste nia naran, ha’u hato’o ami-nia agradesimentu profundu tan bele simu ami ho kondisaun di’ak tebes iha organiza Konferénsia ida-ne’e,Ha’u aproveita oportunidade ida-ne’e hakarak atu expresa rezultadu frutuozu sira iha ezekusaun ajenda sira ne’ebé define husi prezidénsia CPLP, ne’ebé ita-boot sira asume ohin, no atu felisita parabéns ba ita-boot sira tanba hili tema ida ne’ebé furak tebes: ” A CPLP e a Soberania Alimentar: Dalan ida ba Dezenvolvimentu Sustentável.

Timor-Leste partilla entendimentu katak povu no estadu soberanu sira iha direitu atu determina sira-nia polítika agrikultura no ai-han ho demokrátiku no inkluzivu,Iha selebrasaun tinan 50 Aniversário Independensia Nasional nasaun Angola, Cabo Verde, Mosambique, no São Tomé Prínsipe, ami hakarak kongratula ami-nia país irmaun iha sira-nia viajen ho aten-barani ba estadu direitu no demokrasia, tanba ami nafatin komprometidu ho valór sira ne’ebé lori ami sai ida-de’it.Ami mós hakarak kongratula Angola tanba asume Prezidénsia Uniaun Afrikana, ne’ebé iha oportunidade ne’ebé boot tebes atu lidera organizasaun ne’ebé reprezenta nasaun hotu-hotu iha kontinente ne’e, ne’ebé bazeia iha triunfu husi valór sira hanesan dame, liberdade, no demokrasia, valór sira husi mundu luzofonia.

Timor-Leste rekoñese katak direitu umanu ba ai-han ne’ebé adekuadu no saudavel nu’udar prosesu ida ne’ebé la’o hela no iha konxiénsia kona-ba dezafiu sira ne’ebé envolve iha implementasaun meta atu halakon hamlaha. Tanba ne’e, Timor-Leste buka atu adota medida sira hodi garante sidadaun sira-nia direitu ba ai-han ne’ebé adekuadu no saudavel,Iha fulan marsu tinan 2017, halo revizaun ba Polítika Nasionál Seguransa Ai-han no Nutrisaun, ne’ebé aliña ho implementasaun Estratéjia Seguransa Ai-han no Nutrisaun (ESAN-CPLP), hodi hadi’a sistema koordenasaun ba intervensaun kona-ba reforsu governasaun seguransa ai-han no nutrisaun nian.

Atu integra no responde ba dezafiu sira husi inseguransa alimentar no nutrisaun iha maneira sustentavel, bazeia ba produsaun ai-han lokál no nutritivu ne’ebé aumenta, no mós observa no respeita valór kulturál no tradisionál sira, Governu estabelese komisaun sira seguransa ai-han munisípiu nian iha munisípiu 12 ida-idak, Autoridade Administrativa Ataúro no Rejiaun Ekonomika Espesial Oecusse Ambeno. Iha área nutrisaun no saúde labarik nian, Governu aprova ona Planu Asaun Nutrisaun Multisetoriál Nasionál hodi Kombate Stunting 2024–2030, ne’ebé foka liu ba prevensaun malnutrisaun krónika entre labarik sira liuhusi asaun integradu iha setór saúde, edukasaun, agrikultura, protesaun sosiál, no bee no saneamentu. Tuir ami-nia haree, planu ida-ne’e konstitui resposta estratéjikamente ida-ne’ebé importante, iha aliñamentu ho Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Nasionál 2011–2030 no Planu Asaun Nasionál atu Hapara Hamlaha iha Timor-Leste (PANHAMTIL), ba númeru aas kona-ba stunting ka malnutrisaun krónika iha ami-nia rain.

Timor-Leste kongratula ba adezaun husi Estadu-membru hot-hotu, no mós husi Sekretariadu Ezekutivu CPLP nian, ba Aliansa Globál hasoru Hamlaha no Kiak, hodi destaka inisiativa ne’ebé defende husi prezidénsia G20 brazileiru. Iha tinan kotuk, Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, anunsia ofisialmente kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba Aliansa Globál kontra Hamlaha no Pobreza, subliña kompromisu nasaun nian ba objetivu sira atu halakon hamlaha no kiak to’o tinan 2030, hamenus númeru dezigualdade no kontribui ba dezenvolvimentu sustentável, haforsa lian sira husi nasaun sira ne’ebé laduun dezenvolvidu no iha estadu sira ne’ebé frájil.

Iha ámbitu CPLP nian, Timor-Leste destaka Koligasaun Alimentasaun Eskolár hanesan plataforma ida ba kooperasaun globál. Iha sistema alimentasaun eskolár, promosaun ba nutrisaun adekuadu, ekilibradu, no saudavel ba labarik sira, liuhusi mobilizasaun rekursu sira atu apoia sistema hirak ne’e,Primeiru-Ministru Xanana Gusmão enfatiza katak Timor-Leste presiza investe iha “Parseria sira ba Povu!” Ho hanoin ida-ne’e, IX Governu Konstitusionál progresivamente intensifika ona investimentu sira, iha kolaborasaun metin ho parseiru internasionál oioin, notavelmente iha ámbitu ASEAN nian, la’ós de’it iha formasaun akadémika, dezenvolvimentu profisionál, no programa lideransa nian, maibé mós iha programa sira atu promove empreendedorizmu entre jerasaun foun sira, ho objetivu atu hatudu estratéjia integradu ida hodi apoia kriasaun empregu, kriasaun ekonómika, diversifikasaun no kreximentu ekonómiku. Ami fiar katak papél CPLP nian ne’e importante tebes nu’udar komunidade ida-ne’ebé hetan apoiu husi patrimóniu istóriku komún ida, ne’ebé bazeia ba lian ida-ne’ebé serve hanesan referénsia identidade ida-ne’ebé forte, no ne’ebé bazeia ba karakterístika lubuk ida husi umanizmu universalista, kondisaun esensiál ida ba uniaun nasaun sira iha kontinente haat.

Hafoin rona tiha aprezentasaun relatóriu Sekretáriu Ezekutivu, ha’u presiza atu ko’alia uitoan iha distintu reuniaun ministru sira nia oin , no lori Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste nia naran, hodi elojia serbisu ne’ebé Sekretáriu Ezekutivu Zacarias da Costa hala’o, hodi favorese CPLP ida ne’ebé boot liu, ativu no mos vizivel liu.

 

Liuliu vizivel ba ha’u nia rain, ami-nia nasaun ba Timor-Leste, ida ne’e hanesan momentu ida ne’ebé iha importánsia boot tebes hodi bolu atu nomeia Sekretáriu Ezekutivu CPLP nian,CPLP sempre sai hanesan família naturál iha Timor-Leste, husi ne’ebé istória desvia ita. Maibé ida-ne’e hanesan memória temporario ida. Imediatamente hafoin deklarasaun restaurasaun independénsia iha 20 Maiu 2002, iha 1 Agostu 2002, Timor-Leste tuur iha fatin ne’ebé CPLP rezerva ba nia dezde nasaun ne’e estabelese.Ho ida-ne’e Prezidente Repúblika, Xanana Gusmão, tuur hamutuk ho Xefe Estadu no Governu sira husi País Lian Portugés hodi partisipa iha Simeira Brazília 2002, ne’ebé konsagra Timor nu’udar membru plenu família CPLP nian.

Nune’e mós iha tinan 2014, bainhira ita asume prezidénsia Timor-Leste nian ba dala uluk, ne’e hanesan momentu ida ho importánsia boot, afirmasaun Timor-Leste nian iha ámbitu CPLP, ba iha mobilizasaun ba ajenti govermental ba sosiedade timorense. Oportunidade ida nee mos hanesan jestu ba agradesimentu ho sincera ba apoia CPLP mai Timor Leste hanesan bloku ka através husi maluk sira nia nasaun iha nivel bilateral, hodi presta luta autodeterminasaun nasaun Timor-Leste,Indikasaun husi Sekretariu Ezekutivu Timor-Leste iha tinan 2021 taka tiha siklu integrasaun tomak no partisipasaun totál iha família CPLP,Klaru ba Governu Timor-Leste katak eis-membru Frente Rezisténsia Esterna, eis-Ministru Negósiu Estranjeiru, no figura ida ne’ebé koñesidu ho nia valór no abilidade sei sai ema ne’ebé loos ba pozisaun ne’e.Ha’u nota, no ami hotu iha-ne’e aprezenta, ho ksolok, servisu ne’ebé dezenvolve ona hodi hametin Sekretariadu Ezekutivu, hodi hadi’a ninia funsionamentu no responsabilidade,Ami mós rejista servisu ne’ebé hala’o iha setór kooperasaun barak, servisu sosiedade sivíl no servisu parseiru internasionál sira.

Defaktu, ha’u aproveita oportunidade ida-ne’e hodi husik CPLP ho dezafiu atu aprofunda kooperasaun ho ASEAN, espasu ida ba integrasaun rejionál, no apropriadu naturál ida ba Timor-Leste, ne’ebé ita hein atu sai membru plenu direitu iha tempu badak,Ho razaun hirak ne’e, ba Sekretáriu Ezekutivu CPLP, ba Timoroan , ha’u-nia belun doben, ha’u hato’o agradesimentu wain hodi Timor-Leste nia naran.Antes termina, hakarak dejeja sesaun traballu ne’ebé mak benefisia ba ita hotu, sinseru votu susesu ba mandatu ne’ebé mak benefisia di’ak ba atual Prezidénsia Konsellu Ministru CPLP(*/Smnews)