SMnewstl.com || -bril-, Partisipasaun ofisiál iha FAO Regional Conference for Asia and the Pacific 38, ba loron daruak nian Governu Timor-Leste kontinua afirma nia papel estratéjiku iha diplomásia alimentár rejionál liu husi kontribuisaun ativa iha diskusaun nivel ministerial.

Delegasaun husi Timor Leste ne’ebé lidera husi Ministro Agrikultura Peska Pekuária no Florestas Marcos MAMETA da Cruz , hato’o intervensaun estratéjiku lima ne’ebé reflete prioridade nasionál ba transformasaun sistema ai-han ne’ebé inkluzivu, sustentável no reziliente ba mudansa klimatika.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


“Transformasaun sistema ai-han presiza abordagem komprensivu ne’ebé integra politika forte, finansiamentu inkluzivu, inovasaun aplikável no parseria estratéjika, atu garante seguransa alimentár no bem-estar sustentável ba komunidade,” dehan Ministru Marcos MAMETA da Cruz, iha sesaun mesa redonda ministerial meeting.

Lee Mós:
Estrutura CCI-TL Liderado Jorge Serano hasoru VPM1 Kalbuadi Lay

Kona ba agenda nian mak Inovasaun Da seguransa Alimentár (–), Timor-Leste subliña katak inovasaun mak nesesidade estratéjika, la’ós opsaun.

Abordajen ne’e foka ba utilizasaun siénsia no teknolojia dijitál, melhoria asesu ba input agríkola no fortalese ligasaun merkadu, ho objetivu atu aumenta produtividade no reziliénsia sistema ai-han.

Iha diskusaun kona-ba One Health no Moras Animal Transfrinteira,Timor-Leste destaka ameasa real husi moras hanesan African Swine Fever, Newcastle Disease no rabies, ne’ebé iha impaktu direta ba seguransa alimentár, saúde públika no estabilidade ekonomia rural. Nune’e, Governu reafirma nia apoiu ba abordagem One Health no kolaborasaun rejionál liu husi Global Partnership for Transboundary Animal Diseases atu fortalece sistema prevensaun, monitorizasaun.

Lee Mós:
Hetan Fiar Lidera CAC, PM Xanana Husu Rui Pereira Tane A'as Interese Estado

Iha Mesa Redonda Ministerial kona-ba Investimentu Agrifood, Timor-Leste nia intervensaun katak mobilizasaun investimentu presiza mekanizmu finansiamentu ne’ebé inkluzivu no sustentável, ne’ebé suporta husi koordinasaun efetiva entre governu, setor privadu no parseiru dezenvolvimentu sira.

Relasiona ho Bioekonomia Sustentável ,Timor-Leste haree setór ida ne’e hanesan oportunidade estratéjika atu aumenta valor rekursu biolójiku ho forma responsável, promove ekonomia sirkulár no kria oportunidade rendimentu ba komunidade rural, ho prioridade ba inkluzaun sosial no protesaun ambientál.

Iha Transformasaun Azul,Timor-Leste reafirma nia komitmentu atu dezenvolve setor peska no aquakultura hanesan pilar importante ba seguransa alimentár, nutrisaun no rendimentu komunidade costeira. Governu mos destaca importánsia combate Illegal Fishing, Unreported and Unregulated (IUU) no promove sistema aquakultura ne’ebé reziliente ba mudansa klimaatika, ho apoiu tékniku husi Food and Agriculture Organization no parseiru internasionál sira.

Lee Mós:
PM Xanana Lansa Filme “Kiss and Don’t Tell” Iha Esposizasaun Arte Internasionál Bá Dala-60 Iha Biennale de Venice-Italia

Partisipasaun ativa iha loron daruak konferénsia ne’e reflete abordagem polítika ne’ebé cada vez mais integradu no orientadu ba rezultadu. Iha perspetiva ba oin, kolaborasaun estratéjika ho Food and Agriculture Organization FAO, Estadu membru no parseiru dezenvolvimentu sei sai fator determinante atu aselera implementasaun politika no programa nasionál.

Ho intervensaun estratéjiku lima orientadu ba rezultadu, Timor-Leste reafirma nia pozisaun hanesan ator responsavel no proativu iha diplomásia alimentár global. (/SMnews)