Smnewstl.com (Nova Iorke) – Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, akompaña hosi Sekretáriu-Jerál g7+, Helder da Costa, hala’o enkontru ho Ministru Negósius Estranjeirus Guiné-Bisau, Carlos Pinto Pereira, hodi ko’alia kona-ba enkontru Ministru Negósius Estranjeirus (MNE) hosi estadu-membru g7+ ne’ebé sei hala’o iha fulan-abríl 2025 iha Timor-Leste.
Iha enkontru ne’e, Ministru Bendito Freitas mós hato’o konvite ofisiál ba nia omólogu Ministru Carlos Pinto Pereira, atu partisipa mós iha enkontru MNE g7+. Enkontru MNE hosi estadu-membrus g7+ ne’e, hala’o atu komemora tinan 15 ezisténsia organizasaun intergovernamental g7+ nian, iha ne’ebé Timor-Leste mak sai nu’udar piomeiru ba organizasaun refere.

Ministru Bendito Freitas hateten, Timor-Leste apresia ho partisipasaun ativa hosi Guiné-Bisau nian iha g7+, tanba ne’e, konvida mós Guiné-Bisau atu partisipa iha enkontru refere, tanba Guiné-Bisau hanesan nasaun membru ba organizasaun intergovernamental g7+.
“Primeiru ita apresia nafatin Guiné-Bisau nia partisipasaun ativa, nia lideransa iha ita-nia organizasaun intergovernamental g7+, nune’e mós ita fó konvite ba sira katak, iha fulan-abríl 2025, sei iha enkontru Ministru Negósius Estranjeirus estadu-membrus g7+ nian iha Timor-Leste. Aumezmu tempu nu’udar paíz irmaun ita agradese ba kooperasaun ne’ebé tinan naruk iha ita-nia tempu difísil, agora mós ita-nia atensaun ba sira makas emtermus konstrusaun estadu, konstrusaun ba páz no konstrusaun ba dezenvolvimentu,” hatete Ministru Bendito hafoin remata enkontru ho nia omólogu iha sede Assembleia Jerál Nasoins Unidas, iha Nova Iorke.
Ministru Bendito hatutan, liuhosi enkontru ne’e mós, atu bele fortalese liután relasaun istórika no diplomátiku no mós relasaun maun-alin entre nasaun rua, ne’ebé karateriza partikulariedade no CPLP.
“Enkontru ida-ne’e hanesan momentu ida importante atu fortalese nafatin ita-nia relasaun bilateral, relasaun irmandade ne’ebé karateriza ita-nia partikulariedade vínklulu ho nasaun língua portugueza CPLP sira prinsipalmente ohin ho Guiné-Bisau,” tenik nia.
Alende ne’e, assuntu seluk ne’ebé diskute mós kona-ba prosesu konstrusaun estadu ne’ebé sempre hetan atensaun makas hosi Timor-Leste, no mós atu fahe esperiénsia Timor-Leste nian no dezafius sira iha prosesu konstrusaun estadu liu-liu iha mekanizmu kooperasaun multilateral liuhosi fórum g7+ nian.
Timor-Leste nian no dezafius sira iha prosesu konstrusaun estadu liu-liu iha mekanizmu kooperasaun multilateral liuhosi fórum g7+ nian.

Entretantu, g7+ harii iha loron 10 fulan-abríl tinan 2010, hanesan organizasaun intergovernamental no halibur nasaun 20 ne’ebé afetadu hosi konflitu no frajilidade, atu halo advokasia hodi harii dame no konsolidasaun estadu nu’udar xave ba dezenvolvimentu sustentável.
Iha tinan 2019, g7+ hetan estatutu hanesan observadór ba Nasoins Unidas. Iha tinan 2021, ONU rekuiñese ofisialmente g7+ karta Organizasaun Intergovernamental (charter) ba nasaun afetadu hosi konflitu, nune’e g7+ sai hanesan organizasaun multilateral.
Nasaun membru 20 ba g7+ ne’e mak hanesan Timor-Leste, Afganistaun, Burundi, Repúblika Sentrál Afrikana, Chade, Comores, Costa do Marfim, Repúblika Demokátiku Congo, Guiné, Guiné-Bissau, Haiti, Libéria, Papua Nova Guiné, Serra Leoa, Somália, Illas Salomaun, São Tomé e Príncipe, Sudaun Súl, Togo no Iémen. (*/Smnews)


Komentariu