Geral, Politika

PM Xanana Anunsia Iha Konferensia SIDS, Kriasaun Parke Mariñu Iha Ataúro

PM Xanana Anunsia Iha Konferensia SIDS, Kriasaun Parke Mariñu Iha Ataúro

Smnewstl.com (SÃO JOÃO, ANTÍGUA NO BARBUDA) – Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão anunsia publikamente perante IV konferénsia internasionál kona-bá Estadu illa kiik dezenvolvidu sira (SIDS), iha São João Antígua-Barbuda, katak Timor-Leste (TL) hakarak asselera dezenvolvimentu ekonómiku sustentável, ho kriasaun Parke Mariñu ida iha illa Ataúro.

Primeiru-Ministru anunsia inisiativa ne’e bainhira sai oradór prinsipál iha diálogu interativu ho tema: Revitalizasaun ekonomia iha Estadu illa kiik dezenvolvidu sira bá asselerasaun no kresimentu sustentável, tersa (28/05/2024).

“Inisiativa ida ne’ebé Timor-Leste hakarak anunsia publikamente iha Konferénsia SIDS nian ne’e maka, hakarak asselera dezenvolvimentu ekonómiku sustentável, ho kriasaun Parke Mariñu ida iha illa Ataúro,” Xanana Gusmão anunsia.

Tuir Xefe Governu, inisiativa ne’e sei kontribui bá konservasaun ambientál mariñu nian ne’ebé signifikativu, ho importánsia internasionál no promove ekonomia azúl ida ne’ebé sustentável bá kriasaun kampu ptraballu bá povu Timor-Leste.

Atu inisitiva ne’e bele akontese, Xanana dehan, presiza halo peskiza sientífika sira no estudu kle’an bá biodiversidade, dezenvolve infraestrutura sira atu proteze resife sira tropikál nian, kria estrutura governasaun bá ekonomia azúl ida.

“Ami labele halo mesak ida-ne’e. Hanesan mós ho nasaun sira SIDS nian, ita presiza halo kooperasaun no parseria internasionál,” Primeiru-Ministru subliña.

Xanana Gusmão espera katak Timor-Leste ninia dezenvolvimentu ekonomia azúl iha illa Ataúro sei sai hanesan modelu dezenvolvimentu sustentável ida bá nasaun sira SIDS nian.

Maski nune’e, Xefe Governu ne’e dehan, bainhira hakarak atu atinje dezenvolvimentu sustentável, presiza hotu-hotu nia servisu hamutuk, bá benefísiu komún planeta ne’e.

Timor-Leste iha esperansa no ansiozu boot atu aprende liu tán hosi nasaun sira SIDS nian perante diálogu konferênsia SIDS nian.

“Ami-nia únika opsaun maka servisu hamutuk iha solidariedade no amizade,” Xanana Gusmão subliña tán.

Xefe Governu afirma, hanesan mós nasaun maioria iha Estadu illa kiik dezenvolvidu sira (SIDS) nian, Timor-Leste mós presiza dezenvolvimentu sustentável atu garantia ninia futuru.

Tuir Xanana Gusmão, buat ne’ebé importante liu dezenvolvimentu sustentável ne’e maka presiza empregu bá populasaun, oportunidade bá ekonomia no esperansa bá povu.

Iha observasaun Primeiru Ministru nian hatudu katak, nasaun barak hosi SIDS nian izola-an hosi ekonomia globál ho ninia rekursu ne’ebé limitadu atu konstrui sira-nia nasaun.

“Ita enfrenta hela limitasaun rekursu umanu, sistema edukasaun no assesu saúde ne’ebé la adekuadu. Nune’e mós iha mundu ne’ebé mak ita moris bá, nasaun dezenvolvidu sira halo buat hotu-hotu, altamente la hanesan, ho órden globál ne’ebé dezeña hosi nasaun avansadu sira, bá sira nia-an,” Xanana hatutan.

Agora hotu-hotu enfrenta dezafiu foun. Tuir nia, SIDS sira iha hela liña oin liu enfrenta impaktu sira hosi alterasaun klimátika.

Iha observasaun Xanana nian hatudu mós katak, nasaun avansadu sira konstruí sira-nia ekonomia no sakrifika nasaun dezenvolvidu sira mak sofre, nasaun sira SIDS nian mak sofre liu ho efeitu sira alterasaun klimátika.

Nia hatutan, semellansa ne’e simples liu – nasaun riku no dezenvolvidu sira la halo buat ne’ebé sufisiente atu rezolve problema ne’ebé sira rasik halo.

Bá Timor-Leste, hanesan Estadu illa kiik dezenvolvidu ida, dala ruma mós enfrenta dezafiu barak ne’ebé halo konfuzaun atu hahú hosi ne’ebé. Maibé Timor-Leste hatene katak, buat hotu-hotu ne’e prioridade, entaun laiha ida mak prioridade liu.

“Ami kompriende no konsiente katak, kresimentu ekonómiku essensiál liu bá ami-nia estabilidade nasionál no ami-nia soberania,” nia hatutan tán.

Timor-Leste apresia ho observasaun feita hosi Sekretáriu-Jerál Organizasaun Nasaun Unidas (ONU) nian iha dader ne’e, iha ne’ebé sita katak, sistema globál atuál la konsege fó resposta feita bá nasaun dezenvolvidu sira, partikularmente nasaun sira SIDS nian.

Desde independénsia Timor-Leste nian, iha 2002, TL tenke hahú ho esforsu makaas hodi dezenvolve pás no konstrui instituisaun Estadu, hahú hosi ninia fundasaun ne’ebé kle’an.

Timor-Leste hetan bensaun hosi nia-beleza natureza ne’ebé boot– hahú hosi ai-horis sira ne’ebé hamatak foho sira, to’o fatuk-ruin sira ne’ebé hatuur-an iha tasi okos no hafurak tasi ibun.

Xanana konsidera riku-soin naturál ida-ne’e oferese oportunidade di’ak ida ne’ebé úniku tebes bá Timor-Leste atu dezenvolve ekonomia azúl sentrada ida iha turizmu mariñu nian no mós peska sustentável.

Maski nune’e, Timor-Leste konsiente no rekoñese katak, kresimentu ida-ne’e presiza iha ninia sustentabilidade, ekilibradu iha ninia dezenvolvimentu ho nia prezervasaun ambientál.

Enkontru ne’e rona mós oradór hosi rai kiik sira mak hanesan, Primeiru-Ministru Antígua no Barbuda, Gaston Browne, Primeira Ministra Samoa, Fiamé Noami Mata’afa, Administradór UNDP, Achim Steiner, Fasilitadór Ofisiál bá Globál Envairomentu, Carlos Manuel Rodriques, Ministra bá Envairomentu, São Tome e Príncipe, Nida da Mata, Diretór Ocean Race Summites, Johan Strid, Ministra bá Planu Dezenvolvimentu Tobago, Pennelope Beckles no oradór importante seluk tán.

Partisipante sira mai hosi alta entidade sira liu-liu Xefe Estadu no Xefe Governu sira hosi Estadu illa kiik dezenvolvidu sira (SIDS).(*/ Smnews)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: