Politika

Involve Iha Arte Marsiais, Veretanus Na’in-Rua Lakon Direitu

Involve Iha Arte Marsiais, Veretanus Na’in-Rua Lakon Direitu

Smnewstl.com 11-09-2021 (Dili) – Sekretáriu Estadu Assuntu Veteranus, Gil da Costa Monteiro ‘Oan Soru’ deklara, veteranus na’in-rua ne’ebé involve iha grupu arte mariais hodi bá sa’e sintu iha Atambua Indonézia lakon total ona sira-nia direitu.

Kombatentes na’in-rua ne’e, autoridade indonézia kaptura no deporta fila mai Timor-Leste, tanba ilegalmente hakat liu fronteira terrestre hodi bá sa’e sintu iha Atambua indonézia.

Oan Soru konsidera, veteranus rua komete iha krime kontra seguransa estadu ne’ebé konsagra ona iha artigu 12 alínea estatutu konsellu kombatente libertasaun nasionál nian, tanba kontra autoridade seguransa ne’ebé koloka iha feonteira.

“Bá maluk na’in-rua ne’ebé ha’u labele temi naran hanesan veteranus no simu hela benefísiu husi pensaun, maibé sira la’o bá iha mota sorin hodi bá sa’e hotu sintu iha ne’ebá. Tuir artigu 12 estatutu kombatente libertasaun nasionál ne’e naran krime kontra seguransa estadu, lei númeru 1 artigu 12 iha alínea A hateten, ema ne’ebé lakon direitu, ida krime kontra seguransa estadu ou kirme kontra umanidade,” dehan Oan Soru sábdu ohin iha Metinaru.

Oan Soru hatutan, veteranua ne’ebé mak komete iha krime kontra seguransa estadu, maka la’ós de’it lakon direitu hanesan veteranus, maibé sei selu fali pensaun, farda, medal ne’ebé mak estadu fó.

“Nia lakon nia direitu hotu-hotu to’o osan ne’ebé nia simu mós nia sei devolve selu fila-fali bá estadu, kartaun entrega, medalla entrega, farda entrega hotu. Aban bairua konsellu veteranus foti medidas ruma karik, bá indivídu ne’ebé mak tama iha korridor ida-ne’e bá justifika ho artigu 12 mais lalika hatudu liman bá ema ne’ebé lidera instituisaun,” afirma nia.

Maski nune’e, Oan Soru akresenta, iha artigu 34 estatutu konsellu kombatentes libertassaun nasionál mós ko’alia kona-ba, kontribuisaun veteranus sira-nian bá páz, estabilidade no dezenvolvimentu nasionál.

Maibé iha artigu 12 mós hateten, bainhira veteranus sira mak komete iha krime kontra seguransa estadu no mós kontra umanidade nian maka, sei lakon total direitu.

“Ne’ebé ha’u aproveita apela hela iha públiku ida-ne’e, sé mak kontribui bá ida-ne’e pasiénsia, lalika hirus sira seluk, krime kontra seguransa estadu mak bá buat ne’ebé bele dehan, estadu tau seguransa mais ita halo krime kontra tiha, ne’e mak krime kontra seguransa estadu, ne’ebé naran-rua mak konsellu veteranus simu ha’u iha koñesimentu,” hakotu nia.(ant)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: