Saude

FONGTIL: Komunidade Barak Menus Koñesimentu Kumpre Regras Iha Vasina

FONGTIL: Komunidade Barak Menus Koñesimentu Kumpre Regras Iha Vasina

Smnewstl.com (Dili) — Bazeia bá rezultadu monitorizasaun ne’ebé FONGTIL membru ONG 35 ne’ebé hala’o monitorizasaun bá sentru saúde 39 iha territóriu laran tomak durante semana ida hahú husi loron 2 to’o loron 6 fulan-augustu tinan 2021.

Rezultadu husi deskobrementu ONG ne’e hatudu, komunidade barak mak sei menus koñesimentu atu kumpre regra vasina.

Diretór FONGTIL, Daniel Santos do Carmo hatete, komunidade sira menus koñesimentu husi regra vasina nian sei iha persentajen boot liu-liu hanesan regra distansiamentu sosiál, la uza máskara no seluk tan.

“Análize jerál bá kritériu jerál monitorizasaun nian, konsiénsia no koñesimentu komunidade hodi kumpre regra sira iha fatin vasina sei menus. Ida-ne’e hatudu iha gráfiku persentajen sei boot, hanesan distansiamentu sosiál, komunidade la uza máskara atu garante laiha transmisaun iha fatin vasina,” dehan Diretór FONGTIL, Daniel do Carmo, iha komferénsia imprensa, Segunda (09/08/21) iha Kaikoli, Dili.

Iha deskobrementu seluk ne’ebé rejísta husi monitorizasaun semana ida-ne’e, Daniel afirma, komunidade barak bá simu vasina, maibé la kumpre protokolu saúde nian hanesan distansiamentu sosiál, la uza máskara no seluk tan.

Infelizmente responsável sentru vasina mós la esplika bá komunidade sira kona-ba importánsia atu kumpre protokolu saúde nian bainhira mai fatin vasina.

“No mós espasu vasina atu akomoda komunidade atu komunidade klot no la organiza ho di’ak no mós iha fatin vasina laiha stock máskara atu fahe bá komunidade sira-ne’ebé la uza máskara,” dehan nia.

Nune’e mós, durante monitorizasaun, sosiedade sivil sira nota katak, pessoál saúde sira la husu bá komunidade sira kona-ba istória moras, no mós pessoál saúde sira seidauk fahe informasaun bá komunidade sira kona-ba importánsia husi vasina refere.

Tanba, komunidade sira-ne’ebé bá simu vasina ne’e, maioria hetan de’it informasaun husi ema ne’ebé simu ona vasina, no mós hetan liu husi avizu ne’ebé ekipa saúde fó sai liu husi kareta.

“Deskobrementu tuir mai maka, pessoál saúde sira seidauk fahe informasaun bá komunidade kona-ba importánsia husi vasina, iha ne’e sei rejista 27.59% komunidade mak hetan informasaun husi de’it sira-nia família, husi viziñu i husi sira-ne’ebé bá simu ona vasina. Maibé sei rejista 34.48% komunidade mak la halo konsulta, sira bá husu liu de’it depois diretamente simu vasina,” dehan nia.

Tanba ne’e Daniel Santos do Carmo dehan, bainhira Ministériu Saúde la toma atensaun sériu, maka sei kontribui negativamente bá ema-nia saúde no posibilidade bele lakon vida.

Tanba ne’e, FONGTIL rekomenda bá Ministériu Saúde, tenki toma atensaun másimu halo konsulta ho komunidade sira antes sira simu vasina, atu hatene sira-nia istória moras, nune’e hodi evita efeitu sira-ne’ebé kontribui bá ema-nia saúde no mós bele halakon ema-nia vida.

FONGTIL mós enkoraja membru ONG sira iha territóriu Timor laran tomak, atu kontinua halo monitorizasaun bá vasina sira, hodi asegura iha retroasaun, nune’e bele garante prestasaun ne’ebé kualidade, efikásia no inkluzivu.(ant)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: