Smnewstl.com 24-08-2021 (Dili) — Primeiru-Ministru (PM), Taur Matan Ruak deklara, posibilidade sistema saúde Timor-Leste nian kolapsu, tanba kada loron númeru kazu pozitivu Covid-19 aumenta bá beibeik.

Nune’e PM Taur dehan, nia haruka ona pedidu bá nia omólogu Primeiru-Ministru Austrália, Scott Morrison, hodi husu apoiu rekursu umanus no lojístika bá Timor-Leste.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


“Segundu kombate Covid-19 no ita-nia sistema saúde, sinseramente ha’u bele hatete bá deputadu sira katak, ita iha rísku atu ita-nia sistema saúde ne’e kolapsu, ha’u horseik asina dokumentu ida husu pedidu bá Primeiru-Ministru Austrália par ajuda ita rekursu umanus no mós lojístika,” PM Taur Matan Ruak, hatete iha intervensaun iha plenária PN iha ámbitu debate pedidu renovasaun deklarasaun estadu emerjénsia bá dala-17, Tersa ohin.

Lee Mós:
PD Soe Manu Aman 2 Kompete ba Eleiesaun Preszidensial, 15 Janeiro Realiza Konvesaun Nacional

Xefe Ezekutivu ne’e haktuir, antes ne’e husu ona governu Austrália harii laboratóriu nasionál ida no mós providensia aimoruk vasina mai Timor-Leste.

“Ha’u haruka ajuda harii ita-nia laboratóriu, abastese ita ho vasina, provavelmente ita presiza, tanba pur-ezemplu espesialista bá jere ventiladór ladún iha, ne’e rísku boot ida bá ita-nia sidadaun sira-ne’ebé bá iha ne’ebá,” PM afirma.

Lee Mós:
TL Ho Nova Zelandia Hala'o Sorumutu  Amigavel Hodi Hametin Kooperasaun Bilateral

Primeiru-Ministru mós preukupa, tanba númeru kazu aumenta drástikamente, maibé oras ne’e dadauk rezerva kama hela 4 de’it, tanba ne’e labele ona atu uza bá pasiente ne’ebé karik deteta tan.

“Segundu númeru kazu ne’e aumenta drástikamente, ita iha rezervas kama ne’e kuaze 4 ga 5 de’it informasaun ne’ebé horseik (segunda) ha’u simu, ne’e signifika na’in 5 tan bá seluk ne’e ida-idak iha uma par tau oksijéniu karik ha’u lahatene, entaun ita iha rísku eminente loos,” dehan nia.

Lee Mós:
Organizasaun Mundial Saude Trasa Medida Ba Nasaun Sudeste Aziatik

Nune’e mós, nia husu deputadu sira atu ajuda governu halo kampaña nasionál vasinasaun no mós medidas prevensaun Covid-19 bá populasaun sira, nune’e bele kontribui bá rísku kontájiu surtu Covid-19 iha Timor-Leste.(ant)