Geral, Justica, Politika

KFP Finaliza Diagnóstiku ba FP no Aprezenta Planu Reforma Administrasaun ba PM

KFP Finaliza Diagnóstiku ba FP no Aprezenta Planu Reforma Administrasaun ba PM

Smnewstl.com – Komisaun Funsaun Públiku (KFP) finaliza ona diagnóstiku bá funsionáriu públiku atu buka hatene kona-bá forsa traballu iha liña ministeriál sira no aprezenta planu reforma administrasaun públika bazeia bá orientasaun Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão nian.

Prezidente KFP, Agostinho Letêncio de Deus aprezenta ona rezultadu diagnóstiku no planu reforma administrasaun públika ne’e bá Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão iha Palásiu Governu, Tersa (25/06/2024).

Modalidade rua mak KFP utiliza hodi halo diagnóstiku ne’e mak hanesan, primeiru bá hasoru jestór sira iha ministériu sira hodi responde bá problema ne’eb’e iha, modalidade daruka maka KFP halo vizita supreza iha ministériu tolu no munisípiu ida, no ida-ne’e sei kontinua nafatin.

Vizita supreza ne’e la’ós de’it mai hosi KFP, maibé mós hosi Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK) no Inspesaun Jerál Estadu (IJE), hodi haree medida saida mak bele aplika bá funsionáriu sira ne’ebé kontinua indisiplinár.

Iha diagnóstiku ne’e, KFP detekta kona-bá lista prezensa tama tarde. Hosi detesaun ne’e KFP mós prepara kedan ninia medida sansaun no konsekuénsia buat buat ne’eb’e hakerek iha Lei Funsaun Públika.

“KFP hato’o relatóriu bazeia bá orientasaun Primeiru-Ministru iha fulan hirak liubá atu hala’o servisu rua. Ida maka, halo diagnóstiku bá liña ministeriál sira atu hatene forsa traballu funsionáriu nian, kona-bá situasaun atuál hosi funsionáriu tomak. Orientasaun seluk maka KFP aprezenta planu reforma administrasaun públika iha parte rekursu umanu nian. Ami finaliza ona servisu ida-ne’e no hato’o bá Primeiru-Ministru,” Agostinho Letêncio de Deus hateten hafoin enkontru.

Bazeia bá rezultadu diagnóstiku ne’e, KFP detekta katak, seidauk iha kontrolu di’ak bá tamañu ka totál funsionáriu públiku nian. Alende ne’e, iha sistema Funsaun Públika ho naran SIGAP, rezita funsionáriu hamutuk 37.000 maibé iha parte salariál nian rejista 50.000-resin mak kada-fulan asesu bá saláriu.

“Signifika, ita iha hela funsionáriu hamutuk 20.000 mak ladún iha kontrolu. Situasaun segundu maka ita-nia problema mós iha saláriu. Katak, entre ministériu ida ho ministériu seluk ida-idak iha nia definisaun bá saláriu rasik,” Prezidente KFP preokupa.

KFP mós iha preokupasaun boot kona-bá problema prinsipál balun liu-liu ajente administrasaun públika ne’ebé rekruta hela hosi kada liña ministeriál tantu ajente administrasaun ka kazuál sira ne’ebé mak la iha definisaun klara no ladún define funsaun loloos, montante salariál hira mak nia tenke hetan no seluk-tán.

Bazeia bá situasaun ne’ebé KFP identifika maka KFP haree mós referénsia ida mai hosi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN), haree mós Planu Estratéjiku ne’ebé KFP define to’o tinan 2030, hahú aprezenta komponente 18 ne’ebé mak sai baze fundamentál bá reforma rekursu umanu administrasaun públika TL nian.

Maski nune’e, KFP seidauk iha desizaun fixu bá reforma obrigatóriu Funsionáriu Públiku sira, katak, reforma ne’e bele ho idade 60 ka idade 65.

Tuir desizaun Konsellu Ministru hateten katak, reforma vale bá idade 60, tanba ne’e oras ne’e daudaun Funsionáriu Públiku ne’ebé tama idade reforma iha na’in 4.000. Maibé, bainhira reforma ne’e vale bá idade 65 entaun iha funsionáriu hamutuk 2.000.

Ho rezultadu ne’ebé iha, Primeiru-Ministru mós kontinua fó orientasaun bá KFP atu halo aprezentasaun ida iha reuniaun Konsellu Ministru tuir-mai, nune’e bele bá to’o iha konkluzaun finál.

Totál funsionáriu Estadu iha na’in 36.000, kompostu hosi funsionáriu permanente no ajente administrasaun públika ne’ebe rejistadu iha SIGAP. (*/Smnews)


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: