Smnewstl.com 30-09-2021 (Dili) – Sekretáriadu Estadu Ambiente (SEA) asina akórdu Ministériu Finansas hodi ofisializa adezaun SEA nian sistema Asyxuda Worlf no sistema janela únika nasionál Timor-Leste nian bá unidade destruisaun ózonu husi SEA.
Akórdu refere asina husi Diretór Jerál Ambiente, João Carlos no mós Diretór Jerál Alfándega, José António de Fátima.
Vise-Ministra Finansas, Sara Lobo Brites hateten, projetu janela únika nasionál ne’e, konsellu ministru aprova iha tinan 2017, tanba identifika iha ajénsia governu nian 8 mak hala’o servisu iha pontu entrada hanesan fronteira terrestre, aeroportu no portu atu bele utiliza sistema AsycudaWorld husi alfándega nian.

Tanba ne’e Sara Lobo esplika, objetivu husi sistema AsycudaWorld ne’e importante tebes, bainhira operadór ekonómiku sira involve ona iha sistema refere, maka sei hafasil sira liu-liu redús tempu ho kustu bá sira hodi tratamentu dokumentu iha ajénsia governu nian ne’ebé mak koloka ona iha aerportu, portu no mós fronteira.
“Objetivu prinsipál mak atu iha efisiénsia liu ita-nia atividade portu, aeroportu liu-liu iha merkadoria sira-ne’ebé mak tama no sai. Efisiénsia no sentidus redús tempu bá prosesu alfándega nian ou custom clearings redús tempu mós bá iha autoridade ou ajénsia ne’ebé mak hola parte iha ne’ebá, pur-ezemplu kuarentena, imigrasaun, saúde SAMES ho tan sira seluk, liu-liu dokumentu sira-ne’ebé mak ita-nia kliente sira tenki trata, emves de ita-nia kliente sira tenki trata husi ajénsia ida bá ajénsia ida,” dehan Vise MF, Sara Lobo iha otél Novu Turízmu hafoin halo lansamentu. Kinta ohin.
Vise MF ne’e hatutan, seitór privadu sira mós bele integra iha sistema refere, tanba seitór privadu nu’udar importadór no ajénte ekonómiku atividade merkadoria liu husi atividade importasaun no exportasaun.
“Seitór privadu nia papel, sira hanesan importadór, sira mak klientes, despaisante sira, operadór ekonómiku sira, portantu benefisia tebes mós sira, tanba redús ona tempu ne’ebé kleur tebes iha alfándega, redús mós kustu bá sira, hotu-hotu benefisia husi sistema ne’e,” subliña nia.
Fatin hanesan Sekretáriu Estadu Ambiente, Démetrio Amaral de Carvalho agredese bá ekipa tekniku sira husi ministériu finansas, tanba bele halo esforsu tomak hodi involve mós SEA iha sistema Asycuda world no janela únika nasionál ne’e.
Maibé Demétrio hatutan, SEA halo kooperasaun servisu ho Autoridade Aduaneiru liu husi servisu Alfándega, nune’e bele inklui mós SEA bá lista gás sira-ne’ebé bele hamihis kamada ózonu iha sistema janela únika nasionál no Aycuda World.
“Lansamentu ida-ne’e importante hodi garante servisu Timor-Leste ninian hodi haktuir bá padraun konvensaun viena no mós protokolu montereal ne’ebé Timor-Leste ratifika, ne’ebé oituan tan Timor-Leste sei ratifika amandamentu bá Kigally, entaun prosesu ida-ne’e importante hodi hatudu komitmentu Timor-Leste ninian hodi halo tuir obrigasoens konvensoens no protokolu ninian,” afirma nia.
Demétrio Amaral mós sente orgullu, tanba bele halo parte iha sistema janela únika refere, tanba sistema refere liu husi esforsu governu Timor-Leste nian liu husi VIII Governu konstitusionál, atu simplifika sistema baze dadus husi mekanizmu importasaun no exportasaun, ne’ebé fó benefísiu mós bá atividade komérsiu.
Entretantu, desde hahú, iha ona instituisaun governu nian 8 mak tama ona iha sistema Asycudaworld no plataforma janela únika ne’e.
Maibé, ministériu finansas hatama tan SEA, empreza Bolore Port, Ajénsia Promosaun Investimentu no Exportasaun Timor-Leste Trade Invest, no mós Ministériu Turízmu Komérsiu no Industria (MTKI) ne’ebé tempu badak sei asina akórdu ho ministériu finansas iha sistema refere.
Enkuantu, instituisaun governu 7 mak sei iha hela faze formasaun no mós sosa ekipamentu, nune’e tempu badak sira mós bele integra ona iha sistema refere.
Partisipa iha serimónia asinatura akórdu refere mak, Diretór Jerál Alfándega, Diretór Jerál Ambiente, Diretór Ezekutivu SERVE, Trade Invest, reprezentante nasoens unidas iha Timor-Leste no entidade seluk tan.(ant)


Komentariu