Arte e Cultura, Geral, Opiníaun

Aproveita potensia artes marsiais nian hodi kria páz no disiplina iha Timor-Leste

Aproveita potensia artes marsiais nian hodi kria páz no disiplina iha Timor-Leste

Molok vizita Timor-Leste iha tinan 2012, Ha’u-nia persepsaun konabá nasaun ne’e forma husi notísia BBC no kanál notísia internasionál sira seluk ne’ebé detalla maioria hahalok-aat no destruisaun iha tinan 1990.

Hanesan ema ne’ebe moris no bo’ot iha rejiaun funu nia-laran, Ha’u bele imajina de’it impaktu husi konflitu ba nasaun ida ne’e. Atu bele komprende didiak oinsá Timor-Leste muda husi funu ba illa pasífik

u (Páz) no estavél, tenke mai vizita no haré rasik, tanba notísia internasionál dala barak haluha halo kobertura konaba transformasaun depois funu nian. Ohin loron, nasaun ne’e hetan pozisaun iha 49 husi nasaun 163 iha índise páz globál, ida ne’e sai nu’udar testemuña ba ninia jornada ne’ebé boot. Fatór xave sira iha transformasaun ida-ne’e inklui kultura diálogu no rekonsiliasaun, lideransa vizionario, no mos solidariedade internasionál.

Maske nune’e, dala barak dame iha nasaun foin-sa’e ida-ne’e hetan estragus tanba konflitu sira ne’ebé envolve Grupu Arte Marsiál no Rituál (MRAGs) no grupu foin-sa’e sira seluk. Nu’udar eis-estudante kung fu, ha’u sempre hanoin barak konabá oinsá arte marsiál, ne’ebé ho intensaun atu promove disiplina, saúde no dame, sai fali fonte ba problema iha sosiedade ida ne’e.

Organizasaun g7+ foin remata asina Nota Entendimentu (MoU) ho Ministériu Interior iha Timor-Leste. Akordu ne’e inklui kolaborasaun konabá promosaun rekonsiliasaun entre grupu arte Marsiál no kooperasaun iha área edukasaun sívika. g7+ mos envolve ona iha Konsellu Regulamentu Arte Marsiál (KRAM) atu promove rekonsiliasaun no rezolusaun pasífika ba konflitu sira ne’ebé MRAG hamosu.

Autor: Habib Mayar, Vise Sekretariu Jeral g7+

Independentemente husi ninian orijin, prátika arte marsiál rasik iha objetivu oi-oin. Por zemplu iha Xina, arte marsiál  istórikamente uza atu mantein orden durante períodu estragus sosiál sira, hodi ko’alia liu konabá dame negativu.

Artigu ida-ne’e buka atu fahe ha’u-nia perspetiva konabá papél arte marsiál, ne’ebé tuir los ita uza atu Promove Páz no Disiplina, duke kontribui ba violénsia ne’ebé estraga armonia sosiedade nian. Ha’u sei konklui ho rekomendasaun sira ne’ebé estadu no sosiedade bele aplika iha Timor-Leste.

Arte marsiál  tenke promove Dame no Disiplina:

Kontrariu husi imajen ne’ebe fó sai iha filme Violentu no filme brutal sira, arte marsiál hanesan Aikido, Kung Fu, Tai Chi, Jiu Jitsu, no desportu kombate modernu sira seluk, hatudu aspetu filozófiku Konabá balansu no armonia. Edukasaun arte marsiál foka la’ós de’it ba formasaun fíziku maibé foka mós ba dezenvolve valór no hanoin/konsiensia. Disiplina ne’ebé hanorin liu husi ezersísiu rigorozu, fó dalan ba prátikante sira atu nafatin hakmatek iha presaun laran, hodi evita hahalok ne’ebé la kontroladu. Abilidade prinsipál ne’ebé hetan inklui Disiplina, Respeitu, no fiar-aan/konfi-an.

Iha kada movimentu no tékniku iha kualkér forma arte marsiál existi disiplina. Wainhira Pratika halo ita aplika valór ida ne’e iha ita nia moris lor-loron. Disiplina mak parte integral ba sivilizasaun, hodi forma sidadaun sira ne’ebé banati tuir lei no la halo atividade sira ne’ebé estraga páz sosiál. Husi hakruk ba instrutór no ba maluk estudante seluk to’o hein no rona instrusaun ba kada movimentu durante treino, simplesmente estudante arte marsiál sira aprende saida mak respeitu.

Respeitu  moris iha edukasaun arte marsiál nia laran, ho respeitu mak bele manan respeitu. Nia resultadu maka arte marsiais sira sei dezenvolve liután sira nia-an atu oinsá bele respeita ema seluk. Partikularmente sira aprende atu respeitu no tau matan ba ema ne’ebé otas bo’ot liu no ba ema vulneravél sira iha sosiedade, ida ne’ebé bele hasae sira-nia konfiansa (Fiar-an), no mos  kontrola emosaun. Rezultadu nesesáriu husi valór ida-ne’e mak, maski ema ida hetan sadik ka provoka ba violénsia, ema ne’ebé iha konfiansa (Fiar-an) nia sei evita nia-an husi aktu violénsia.

Liafuan Konfiansa ka Fiar-an dala barak hamosu eru bo’ot. Iha ema barak nia persepsaun, fiar-an signifika sente an makas/barani liu ema seluk ka bele liu atu hamonu ema seluk. Maibe fiar-an lolos, la’os deit atu sente orgullozu ka sente barani, Fiar-an envolve firme iha ita nia kapasidade no mantein kontrola emosaun maske iha situasaun dezafiu nia laran.

Iha arte marsiál, Kesisintu (sabuk) nia signifikasaun klean tebes somente la’os hatudu de’it ita nia nivél (pangkat), maibe nia lori todan no signifikasaun ne’ebé klean. Por zemplu, iha Ha’u-nia rai -Afganistaun, kesi sintu hale’u ita-nia kanotak, simboliza ema ida-ne’ebé iha kbi’it atu lori todan hanesan responsabilidade. Nune’e mós iha arte marsiál, sintu sira-ne’e simboliza fó kbiit ba estudante sira atu kaer/uza sira-nia abilidade (skills) ho responsabilidade no dignidade. Ida ne’e signifika katak membru arte marsiál sira iha devér atu uza sira-nia abilidade ne’ebé sira hetan ho responsabilidade ba moris-di’ak sosiedade nian hanesan mantein páz, estabilidade, duke estraga armonia sosiál.

Aleinde ne’e, arte marsiál hanorin estudante sira abilidade esensiál hanesan halo planu, fokus, no haburas hanoin ne’ebé loos. Kualidade hirak-ne’e importante tebes ba dezenvolvimentu pesoál sidadaun sira-nian, liuliu ba foin-sa’e sira. Kultivasaun koletiva ba atributu hirak-ne’e nesesáriu ba dezenvolvimentu jerál Timor-Leste nian, nasaun ida-ne’ebé mak maioria domina husi foin-sa’e sira.

Ikus liu, prátika arte marsiál hanorin estudante sira abilidade komunikasaun no resolve konflitu ho efetivu, enkoraja sira atu oinsá bele rezolve konflitu ho kalma no rasionál. Kapasidade atu  hakalma  situasaun manas (tegang) sai nu’udar testemuña hodi bele domina arte marsiál.

Iha Ha’u-nia esperiénsia rasik, ha’u hasoru malu ho mestre no estudante sira husi disiplina arte marsiál oioin, Ha’u haré ona kualidade hirak-ne’e. Sira sai ema ne’ebé haraik-an, ema ne’ebé ho dignidade a’as, no tanba ne’e sira hetan respeitu husi ema hotu iha sosiedade.

Rekomendasaun:

Buat barak mak artikula ona konabá oinsá atu hasoru dezafiu sira ne’ebé MRAG sira hasoru iha Timor-Leste. Ha’u hakarak mantein sujestaun sira iha livru. Maibé, rekomendasaun sira tuir mai ne’e mai husi ha’u-nia komprensaun ne’ebé limitadu konabá asuntu ne’e, hamutuk ho ha’u-nia domin ne’ebé kle’an tebes ba rai ne’ebé ha’u hela no serbisu ba.

Ha’u-nia intensaun mak hanesan kompromisu pesoál ida atu kontribui ba páz, estabilidade no prosperidade ba Timor-Leste no iha fatin ne’ebé deit. Rekomendasaun hirak-ne’e aplika ba estadu no sosiedade:

  1. Konseitu kontra-intuitivu konabá arte Marsiál:

Governu, sosiedade sivíl, grupu peskizadór (think tanks) no Akadémiku sira tenke ativamente promove narativa no konseitu kontra-intuitivu konaba arte marsiál iha Timor-Leste. Inisiativa ida-ne’e ho objetivu atu responde ba komprensaun ne’ebé la loos (mal-entendimento) konaba arte marsial ne’ebé kontribui haburas rekrutamentu juventude no komunidade sira ne’ebé halo keixa konabá MRAG sira. Kampaña ida-ne’ebé komprensivu no uza meiu oioin hanesan média imprensa no dijitál sira, eskola sira, no organizasaun relijioza sira, bele hala’o papél importante ida hodi halakon hanoin/komprensaun ne’ebé sala. Konseitu kontra-intuitivu tenke foka liu ba promosaun loloos konabá arte marsiál nian, hodi ko’alia liu konabá valór páz, armonia, disiplina, respeitu no responsabilidade, hanesan esplika ona iha leten.

 

  1. Haforsa Regulamentu konabá prátika MRAG: Governu nia esforsu atu hasa’e regulamentu arte marsiál sira iha Timor-Leste sai hanesan pasu pozitivu. Regulamentu ne’e tenke inklui estabelesimentu kriteriu klaru ne’ebé define se mak bele kualifikadu nu’udar mestre no se mak elijivél atu harí akadémiku ida. Implementasaun no monitorizasaun regulár ba akadémia no sira-nia atividade, importante tebes hodi bele responsabiliza individuál ka estabelesimentu sira ne’ebé envolve iha aktu violentu. Liu husi estabelese padraun no hala’o fiskalizasaun konsistensia, governu bele kontribui hodi promove ambiente ida-ne’ebé seguru no responsavél liu iha komunidade arte marsiál sira-nia laran, hodi aliña ho esforsu ne’ebé luan liu atu mantein páz no estabilidade iha nasaun ne’e.
  2. Prezerva kultura rekonsiliasaun no diálogu:Rekonsiliasaun no diálogu halo papél importante iha Timor-Leste nia istória, hodi hetan rekoñesimentu no apresiasaun globál. Papél pioneiru nasaun ne’e nian iha g7+ no advokasia ba rezolusaun konflitu pasífika subliña importánsia husi valór hirak-ne’e. Konflitu sira ne’ebé akontese hela  no envolve grupu arte marsiál no grupu rituál sira tenke rezolve liuhusi esforsu dedikadu sira hanesan  rekonsiliasaun no diálogu, ho partisipasaun ativu husi organizasaun sira hanesan g7+. Kultura diálogu no rekonsiliasaun ida-ne’e presiza espalla iha sosiedade nia le’et, hodi promove ambiente ida-ne’ebé pasifika (Páz) la’ós de’it prátika iha nivél nasionál maibé nu’udar parte integradu husi vida komunidade nian.
  3. 4. Promove Edukasaun Sívika:Edukasaun sívika, ho objetivu atu produs jerasaun ida-ne’ebé responsavél, ho sivilizadu , tenke sai hanesan konsiderasaun ida iha nivél sosiedade hot-hotu. Importante tebes atu rekoñese katak responsabilidade atu prepara sidadaun sira atu hasoru dezafiu, atu aproveita oportunidade, no sai ema ne’ebé moris tuir lei no morál la’ós de’it iha estadu nia liman.

Edukasaun sívika aleinde  la’o liuhusi polítika deliberadu sira iha edukasaun formál; sai mos prosesu ida-ne’ebé envolve partisipasaun ativu husi família, governu no sosiedade iha moris tomak. Kada setór iha sosiedade, ida-idak iha papél importante  atu instala valór prinsipál sira hanesan disiplina, respeitu, páz, no sivilizadu. Husi promove kompriensaun komprehensivu konabá responsabilidade sívika, aprosimasaun ida-ne’e kontribui ba dezenvolvimentu individuál sira ne’ebé iha kondisaun di’ak  no  ativamente kontribui ba hadi’a sosiedade.

  1. Hatudu sentidu responsabilidade ba joven sira:

Atu resolve partisipasaun juventude sira-nian iha atividade ilegais sira, inklui konflitu sira ne’ebé envolve grupu arte marsiál no arte rituál sira, presiza esforsu koletivu ida atu installa sentidu responsabilidade ne’ebé forte iha sosiedade. Membru komunidade ida-idak iha papél atu hala’o hodi alkansa objetivu ida-ne’e. Por zemplu, karik joven sira la’o  vadiu kalan bo’ot ou iha loron, hahalok ida ne’e tuir los sai preokupasaun ne’ebé bo’ot. Hahalok hirak ne’e hanesan reflesaun ida atu Hanoin serake  inan-aman, membru família, ka mestre sira hatene konabá joven sira-nia atividade.

Inan-aman, katuas sira, no edukadór sira mós presiza fó responsabilidade ba joven sira. Hodi hasa’e natureza komunál sosiedade Timor-Leste nian oferese dalan ida-ne’ebé promete atu haburas sentidu responsabilidade komunidade nian ne’ebé boot liu tan. Ida ne’e sei promove ambiente ida-ne’ebé ema hotu bele kuida malu, ho ida ne’e ita bele explora  poténsia komunidade ida-ne’ebé saudavél ho natureza juventude ne’ebé moris ho objetivu no responsavél. Kompromisu koletivu ida-ne’e asegura katak joven hot-hotu hetan orientasaun ba esforsu pozitivu no konstrutivu sira, hodi kontribui ba moris-di’ak sosiedade nian.

 – konkluzaun:

Timor-Leste, nasaun demokrasia foin-sa’e ida, hamriik iha índise liberdade rejionál. Ninia viajen transformativu husi akudesan, hasoru dezafiu kolonializasaun no okupasaun brutál, refleta reziliensia no forsa  ne’ebe metin iha nasaun ne’e. Unidade, disiplina, vizaun nasionál ida, no fokus ne’ebé bo’ot sai hanesan fundasaun ba Timor-Leste nia progresu, hodi forma sosiedade ne’be diak. Dalan susar hodi hetan independénsia no taka kapítulu ida-ne’ebé aat iha ninia istória, atinji liu husi valór hirak-ne’ebe mensiona iha leten.

Haré ba fundasaun bo’ot ida-ne’e, iha razaun forte atu fiar katak Timor-Leste sei halo navigasaun ho susesu ba dezafiu oioin, inklui dezafiu sira ne’ebé mosu tanba konflitu ne’ebé envolve MRAG sira. Nasaun ne’e hatudu nia kompromisu ba unidade no disiplina, hamutuk ho vizaun nasionál ida-ne’ebé klaru, iha pozisaun di’ak atu rezolve kestaun hirak-ne’e.

Maibé, Xave importante mak maneira oinsá atu ható lisaun ba jerasaun foin-sa’e sira: Liberdade  lao hamutuk Ho Responsabilidade. Responsabilidade hodi haburas prosperidade nasionál, promove unidade, no apoiu sivilidade bo’ot liu. Hatudu valór hirak-ne’e importante tebes tanba wainhira  liberdade sés husi prinsípiu hirak-ne’e bele hamosu anarkia, nuné sai ameasa ba nasaun nia prosperidade. Liuhusi lisaun hirak-ne’e Timor-Leste bele asegura katak liberdade ne’ebé nia hetan maka sai hanesan katalizadór ba susesu no progresu ne’ebé sustentavél.

Hau hakarak ható Hau nia agradesimentu ba Sra. Rita Alves ba apoiu iha parte tradusaun husi lian Inglês ba Tétum.


NOTISIA RELEVANTE


Komentariu

CITIZEN JOURNALISM
x
error: