Smnewstl.com—,Ministru Administrasaun Estatal, ́ ́ hamutuk ho Sua Exelénsia Sra. , Embaixadora Timor-Leste nian iha Nova Zelándia, hala’o sorumuru ho Sekretáriu Adjuntu Ministériu Negósiu Estranjeiru no Komérsiu Nova Zelándia, Sr. , iha edifísiu Ministériu Negósiu Estranjeiru no Komérsiu.

Reuniaun ne’e hala’o tuir pedidu ne’ebé mak aprezenta husi Gabinete Adjuntu Sekretáriu Ministériu Negósiu Estranjeiru no Komersiu liu husi Embaixada Timor-Leste iha Nova Zelandia, atu bele iha sorumutu ho delegasaun Timor-Leste ne’ebé mak xefia husi Sua Exelensia Ministru Administrasaun Estatal.
Sorumutu ne’ebé mak hala’o ho ambiente amigavel ne’e hodi ko’alia sobre relasaun bilateral entre nasaun Timor Leste no Nova Zelandia, Timor-Leste konsidera Nova Zelándia nu’udar Estadu Amigo no parseiru kle’ur ona, ne’ebé dezeja atu aprofunda relasaun amizade ne’e liu husi kooperasaun. Kontribuisaun Forsa Armada Nova Zelándia nian iha ámbitu INTERFET iha tinan 1999, moris nafatin iha ita-nia povu nia memória koletiva.
Alende ne’e, koalia mós prontidaun Timor-Leste ne’ebé kontinua nakloke ba nasaun sira seluk hodi bele kria ka estabelese amizade no respeitu ba malu ne’ebé bele estabelese kontaktu sira entre autoridades Timor-Leste no Governu Lokál Manawatū, ne’ebé asina ona Memorandu Akordu ida hodi promove kooperasaun desentralizada ho Autoridade Munisípiu Covalima. Serimónia asina Memorandu ne’e nu’udar oportunidade ida atu hametin lasu institusionál, tékniku, no kulturál entre komunidade lokál sira iha nasaun rua ne’e.

Ministru informa mós ba Sekretáriu Adjuntu ho ekipa katak, durante viajen ba Feilding, hala’o vizita ida ba unidade industriál Ovation, ne’ebé nia reprezentante sira hatudu interese atu simu traballadór ́ sira husi rai-li’ur. Partisipasaun eventuál Timoroan sira iha tipu programa hanesan ne’e sei lori benefísiu ba malu: empreza sei iha asesu ba forsa traballu ne’ebé komprometidu no konfiável, no Timor-Leste bele investe iha kualifikasaun ba ninia rekursu umanu sira, partikularmente iha setór sira ne’ebé relevante ba diversifikasaun ekonómika iha ita-nia rain.
Asuntu seluk ne’ebé mak ko’alia mós kona-ba pozisaun Governu Timor-Leste haree ba adezaun ba ASEAN ho entuziazmu no sentidu estratéjiku, ne’ebé marka ona ba fulan-Outubru oin mai.Integrasaun rejionál reprezenta oportunidade úniku atu moderniza ekonomia nasionál, habelar merkadu, no konsolida Timor-Leste nia papél ativu no konstrutivu iha Sudeste Aziátiku. Nova Zelándia, nu’udar parseiru tradisionál iha rejiaun ne’e, bele hala’o papél relevante hodi apoia ita-nia tranzisaun no integrasaun tomak ba ASEAN.
Entretantu, iha enkontru ne’e partisipa mós husi Sr. , ofisiál superiór hosi Gabinete Sekretáriu Adjuntu nia ho Sra. , ofisiál iha MFAT. Husi Timor-Leste Sra. , Diretora-Jerál ba Simplifikasaun no Modernizasaun ba Administrasaun Lokál; no Sr. , Asesór Jurídiku Gabinete Ministru. (*/Smnews)


Komentariu