Smnewstl.com—Gvernu realiza reuniaun interministeriál daruak hodi fó seguimentu ba deklarasaun ne’ebé hato’o husi Prezidente ASEN iha ámbitu simeira ASEAN ba dala-46 iha fulan-maiu liuba iha Kuala Lumpur, Malázia.


Sorumutu ne’e lidera husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão no akompañadu husi Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas no Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, ne’ebé partisipa husi Membru Governu no diretores sira.
Objetivu husi reuniaun ne’e mak, husi parte Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun ne’ebé responsabiliza ba asuntu ASEAN nian atu atualiza progressu prepativus liu-liu kona-ba rekizitus téknikus, legal no rekizitu prosesuál sira.
Iha abertura, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas informa katak, tuir komunikadu konjuntu ne’ebé rezulta husi Reuniaun Ministru Negósiu Estranjeiru ASEAN ba dala-58 ne’ebé reafirma unánime ASEAN nian ba adezaun tomak Timor-Leste nian, no mós rekoñese Timor-Leste nia dezempeñu sólidu iha pilár tolu Komunidade nian no operasionalizasaun Unidade Timor-Leste iha Sekretariadu ASEAN nia laran.

Enkontru Ministerial ASEAN ba dala-58 ne’e mós destaka kona-ba importánsia husi koordenasaun besik entre Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun no Ministériu Ekonomia hodi formula no implementa prioridade ekonómika ASEAN nian.
Apelu ba sinerjia ida-ne’e, ho objetivu atu hametin efikásia inisiativa ekonómika ASEAN nian, liuliu iha ámbitu Vizaun 2045 ASEAN nian, no reflete abordajen integradu, trans-setoriál ne’ebé Tinmor-Leste mós tenke adota bainhira prepara ba adezaun tomak.
“Ohin, ha’u kontente atu relata katak ami halo ona progresu substansiál hodi kumpre kompromisu legál no prosesuál sira ne’ebé maka ezije,” hatete Ministru Bendito.
- Dezenvolvimentu instrumentu legál sira adezaun nian iha pilar sira Polítiku-Seguransa, Ekonómiku, no Sosiokulturál; no
- Estatutu akordu sira kona-ba isensaun vistu nian ho Estadu-membru sira ASEAN nian—inklui progresu ne’ebé halo ona, dezafiu sira ne’ebé sei iha, no dalan ba oin hodi fasilita mobilidade rejionál.
Área sira-ne’e krusiál atu asegura sidadaun sira, diplomata sira, no emprezáriu sira integradu tomak iha enkuadramentu legál no mobilidade ASEAN nian.


Ministru relata tan katak, iha loron domingu, 27 jullu 2025 kalan, liu husi via telefone informa ona ba Ministru Negósiu Estranjeiru Malázia, Dato’ Seri Utama Haji Mohamad Haji Hassan, kona-ba enkontru initerministerial ne’e rasik ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.
Nune’e, Ministru Negósiu Estranjeiru Malázia, Dato’ Seri Utama Haji Mohamad Haji Hassan kontente no husu Governu Timor-Leste atu aselera rekizitus importante sira-ne’e.
Kona-ba kestaun Myanmar nian, Governante ne’e klarifika, pozisaun Myanmar ba Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN ne’e la relevánsia ona, tanba desizaun ne’ebé líder sira foti iha simeira ASEAN ba dala-46 ne’e finál ona.
Ministru Negósiu Estranjeiru Myanmar mós konvida Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Timor-Leste, Bendito Freitas atu halo vizita ofisiál ba Myanma, maibé depende ba orientasaun husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.
Nune’e mós, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hateten, falta de’it ona fulan rua ho balun para Timor-Leste atu sai ofisialmente membru 11 ba organizasaun rejionál ASEAN, iha fulan-outubru tinan ne’e iha ámbriu simeira ASEAN ba dala-47, iha Malázia.

Tanba ne’e, Xefe Governu husu ministériu relevantes tenki konklui instrumentus legais ne’ebé presiza finaliza no subemete dokumentus hotu-hotu resposta no esklaresimentus ho karáter urjénsia hodi asegura Timor-Leste nia integrasaun ba bloku rejionál ne’e.
PM Xanana afirma, komesa agora Timor-Leste tenki prepara dadauk ona implementasaun no prontu atu kumpre ba obrigasaun sira hahú husi loron dahuluk adezaun nian, atu bele asegura Timor-Leste nia integrasaun rejionál ASEAN ho responsabilidade. (*/Smnews)
