SMnewstl.com | DÍLI, 08 Abríl 2026 – Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, fo ba publiku ho deklarasaun imprensa forte ida hodi responde ba artigu husi The Guardian ne’ebé foin lalais publika iha loron 6 Abríl 2026, ho títulu kona-ba alegadu ligasaun entre investidór estranjeiru no rede “scam” internasionál iha Timor-Leste.
Tuir karta komunikadu ne’ebe Smnews asesu, Iha nia resposta, PR Horta klarifika katak ema ne’ebé temi iha artigu – emprezáriu Frank Lin – mak investidór ida ne’ebé de’it mai ho planu no ideia investimentu, maibé seidauk konkretiza atividade ruma iha Timor-Leste.
Nia hateten katak hanesan lideransa Estadu, nia simu investidór hotu-hotu husi rai-liur hanesan parte husi esforsu atu atrai kapital no dezenvolvimentu ba nasaun.
Prezidente mos subliña katak alegasaun sira ne’ebé sai iha mídia la fó evidénsia faktuál ne’ebé forte kona-ba envolvimentu Frank Lin nian iha krime organizadu. Tanba ne’e, nia husu atu públiku no parte interesada sira labele halo julgamentu bazeadu de’it ba suspeita ka origem jeográfika.
“Ita labele halo alegasaun tanba de’it ema mai husi Ázia. Ne’e diskriminasaun no sala boot ida,” hateten PR Horta.
Iha parte seluk, Xefe Estadu reafirma nia kompromisu forte kontra krime organizadu, hateten katak Timor-Leste sei kontinua alerta hasoru ameasa husi liur, maski to’o agora seidauk iha indísiu katak rede kriminál organizadu instala ona iha rai laran.
Nia mos temi intervensaun Governu ne’ebé lalais iha kazu Oé-Cusse no medida sira hodi taka operasaun jogu ilegál iha Díli, hanesan ezemplu konkretu husi postura rigorozu Estadu nian.
Iha deklarasaun ne’e, PR Horta mos alerta kona-ba perigu informasaun falsu ne’ebé bele prejudika imajen Timor-Leste no halakon oportunidade investimentu. Nia husu atu autoridade no sosiedade tomak halo avaliasaun bazeadu ba faktu no evidénsia klaru.
“Se iha evidénsia katak investidór ida envolve iha krime organizadu, ha’u no Governu sei hasa’e medida forte, lahó dúvida,” nia afirma.
Maski nune’e, Prezidente reafirma katak Timor-Leste sei nafatin nakloke ba investimentu lejítimu, ho garantia katak prosesu desizaun sei halo tuir interese nasional no seguransa nasaun nian.
Deklarasaun ida-ne’e mos sai hanesan sinal klaru katak lideransa Timor-Leste buka balansu entre abertura ekonómika no vijilánsia seguransa, iha tempu ne’ebé nasaun kontinua buka dalan ba dezenvolvimentu sustentável. (/SMnews)








Komentariu